Töötajaid valides kipuvad tööandjad eelistama nooremaid kandidaate vanematele, ent suureks puuduseks noorte puhul peetakse sageli varasema kogemuse puudumist. Kuidas sellisest suletud ringist välja tulla ja millega valitud töökohale kandideerides arvestada?
Karjääri alguses, nii alles koolilõpetanuna kui ka valdkonda vahetades on tihti probleemiks, kuidas näidata võimalikule tööandjale ette eelnevat töökogemust, kui ilma kogemuseta keegi sind ei palka. Kuidas sellises olukorras veenda tööandjat, et oskad soovitud tööd?
CNN soovitab sel juhul kogemuste asemel rõhutada oskusi ning kindlasti teha põhjalik eeltöö oma kandidatuuri esitamisel nii firma taustaga tutvumiseks kui iseenda kogemuste ja oskuste analüüsiks.
Universaalsed tugevused. Konkreetses valdkonnas võib olla küll vähene kogemus, ent alati võib olla selliseid omandatud oskusi, mis tulevad ka teiste ametikohtade puhul kasuks. Personalivärbaja Julie Rulis leiab, et lihtsam on töötajaid välja koolitada spetsiifilise oskuse osas kui arendada näiteks tema juhiomadusi, analüütilist võimekust, motivatsiooni, probleemide lahendamise oskust, isegi ambitsioonikust, mis on olulised mitmetel aladel ja ametites.
Karjäärinõustaja David Couperi hinnangul võib ka pealtnäha täiesti erinevate valdkondade puhul leida rohkem sarnasusi, kui esimese hooga arvata võiks, ja see võimaldab tuua kogemusi ühest valdkonnast teise üle.
Mitte ainult töökogemused. Oma kogemuse väljatoomiseks ei pea piirduma üksnes töökogemustega. Esile võib tõsta ka mitmeid teisi tugevusi, mida tähtsaks pead. Couperi sõnul võib mõni hobi korras tehtud ettevõtmine olla igati võrreldav töökogemusega. See võib olla ürituse korraldamine, finantsasjadega tegelemine, kommunikatsioon jpm.
Kogemuste asemel rõhuda oskustele. Kui kogemusi on kandideerijal tõepoolest vähe, siis võiks CV-s rõhutada professionaalseid oskusi nagu näiteks ajaplaneerimine, probleemi lahendamine, otsustamine jt, mis antud valdkonnas olulised. Kõige tähtsam on seejuures välja tuua, kuidas konkreetsed oskused oleksid tööandja seisukohast olulised ja talle kasulikud. Couperi sõnul võivad vähese kogemuse korral konkreetse valdkonna puhul kasu tuua ka soovitajad.
Müü end intervjuul. Esiteks tuleb intervjuuks põhjalikult valmistuda ja end oma kogemuste ja oskustega kandideeritavale kohale sobitada. Kui kogemusi napib, tuleks vestlus suunata oma tugevatele oskustele, kindlasti ei tohi intervjuul valetada endale ühtki oskust või kogemust külge, mida tegelikult ei ole, sest sellised valed tulevad varem või hiljem välja, tehes rohkem kahju kui kasu.
Näita huvi ja pühendumust. Tähtis on firmale näidata üles oma huvi, näitamaks, et tegemist pole vaid ühega paljudest kandideerimistest, vaid et huvi konkreetse firma ja valdkonna vastu on sügavam. Selleks tuleb eelnevalt teha selgeks firma taust, hoida silma peal valdkonnal, omal algatusel täiendkoolitustel ja seminaridel osaleda ning suhelda õigete inimestega.
Praktika ja vabatahtlik töö. Kui tööle on raske saada ja töökogemust ka eriti ei ole, siis tasub mõelda sellistele võimalustele, mis arendaksid ja annaksid kogemust. Eestiski on hakanud levima erinevad vabatahtlikud ja perioodilised tööd, mis võivad anda hindamatu kogemuse. Selliste tegevuste käigus saab endalegi paremini selgeks, milline võiks olla see amet, mida tahaks teha.
Värbaja: töökuulutust tuleb lugeda põhjalikult
Karin* töötab õigusalal ja viis meeskonnaga hiljaaegu läbi värbamisprotsessi, kuhu otsiti juristi konkreetse valdkonna jaoks. Ta pidi tõdema, et poolesajast kandidaadist olid vaid kaks puutunud kokku töökuulutuses kirjeldatud valdkonnaga.
«Mind pani hämmastama, et inimesed ei ole teinud endale nii-öelda tulevikku, kuhu tahetakse jõuda, ega valikuid, kuidas sinna jõuda. On rahuldutud sellega, mis saadaval, ja see jätab kahtlemata jälje ka CV-sse,» ütles ta.
Eespool mainitud konkursil kandideeris juristi ametikohale mitmeid varem assistendi või praktikandina töötanud inimesi. See haakub laiemat pilti vaadates hästi David Couperi soovitusega oma universaalseid oskusi ühest valdkonnast teise üle kanda, ent samas ei tohi kahe silma vahele jätta töökuulutuses esitatud nõudeid ning ammugi mitte enda huve pikema aja peale.
Nii tegi ka Karin järelduse, et kandidaat ei lugenud töökuulutust hoolega ega teinud seega enda jaoks õiget järeldust, kas tal on ikka need oskused seda tööd teha. Kahtlusi, et kandidaat on end esitanud läbimõtlemata, toetasid Karin sõnul sisutühi kaaskiri, milles väljendus soov kandideerida, kuid motivatsioonist ei ühtegi sõna. Motivatsioonist aga ongi keeruline rääkida, kui eeltöö tegemata.
Soovitused lünkade täitmiseks CV-s
Kui CV-s on ajalisi lünki, soovitab Karin needki ausalt täita, sest küsimus, mida inimene sel ajal teinud on, tekib tööandjal nii või naa. «Kui ka on juhtunud, et ei ole leidnud tööd – see ei ole häbenemist või maha salgamist väärt –, kirjuta, miks. Aus vastus näitab analüüsivõimet ning ühtlasi annab ka potentsiaalsele tööandjale võimaluse ehk just sulle pakkuda tööd, kui sobid oma profiililt ja tööoskustelt-teadmistelt.»
Niisamuti soovitab Karin CV-s põhjalikumalt välja tuua kogemusi ja saavutusi eelnevatelt töökohtadelt. «Saavutused ei pea olema suured. Saavutuseks on ka uued omandatud teadmised-oskused. Iga töö õpetab midagi, kui on soov õppida ja areneda.» Tema arvates võiks isegi lahkumiste põhjuseid välja tuua, et kandidaadi enda huvid veelgi selgemalt ilmneksid.
Tööintervjuule kutsutakse tema hinnangul ikka need, kes on osanud oma tausta juba eelnevalt avada. Kokkuvõttes kõlab Karini soovitus nii: «Tunne iseennast, analüüsi ja kirjuta endast kui inimesest ja spetsialistist ning sa pälvid tähelepanu. Igas kollektiivis on välja kujunenud teatud ühised jooned ja inimesed, kes sobituvad nendesse raamidesse ja sina võid olla üks nendest.»
(* nimi muudetud)