Purustame müüte: toitumisteadlane lükkab ümber viis kartulimüüti

FOTO: Heikki Avent

Tänapäeval on aga kartuli tarvitamise osas liikvel ka palju müüte – kartul teeb paksuks, mugulat ei tohi süüa koorega ja palju muud. Tänu valearusaamadele võime unustada, millise vitamiinirohke ja väärtusliku toiduainega meil tegu on. Sellest, miks kartul hea on ja kas kartul teeb paksuks, räägib kartulist lugu pidav toitumisteadlane Raivo Vokk, kes ühtlasi aitab kummutada levinud kartulimüüdid.

Meie toidulaudadel olev mugul on algselt pärit Lõuna-Ameerikast, tänu hispaanlastele jõudis see 18. sajandi keskel Euroopasse ning Eestisse. Kartulisse suhtuti alguses väga skeptiliselt, kuid märkimisväärne kasvatamise tõus toimus 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Eestis hoogustus kartulikasvatus 19. sajandil ning kartul on püsinud eestlase toidulaual siiani.

  •  Kas kartul teeb paksuks?

Toitumisteadlase Raivo Voki selgitusel on kartul suure energiasisaldusega toiduaine, kuid lihtsalt kartulist on ülimalt keeruline ennast paksuks süüa. «Erinevalt levinud arusaamast ei tee kartul paksuks, isegi kui seda tarbida igal söögikorral,» kinnitab Vokk. Tema sõnul saab kalorsust piirata hoopis jälgides rasvaine kasutamist mugulate küpsetamisel. Lisakilode tekkimise põhjuseks võivad olla hoopis rammusad kastmed. Näiteks hapukoore- ja majoneesikaste.

  • Kas kartulit tohib süüa koos koorega?

«Kartulist leiab kõige enam C-vitamiini, mida on umbes kahes keskmises koorega keedetud kartulis 19,5 mg,» selgitab Vokk. C-vitamiin kaitseb inimese organismi kahjulike mõjude eest, olles tugevaks vesilahustuvaks antioksüdandiks. Mugulas leiduvad B-grupi vitamiinid aitavad kaasa teiste toitainete imendumisele ja kasutamisele organismi ainevahetuses. Lisaks on kartuli koore all hulgaliselt teisigi kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, mida kõiki nimetadagi on raske. «Vitamiinirohkusest tulenevalt oleks mugulaid hoopis soovitav enne tarbimist väga hoolikalt pesta, ja koorida ainult äärmisel vajadusel,» jutustab toitumisteadlane. «Koorides tuleks koor eemaldada võimalikult õhukeselt, et vältida suuremat vitamiinide kadu,» selgitab toiduaine kasutamist Raivo Vokk.

  • Kas kartulit ja liha tohib koos süüa?

«Inimene on segatoiduline ning meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab seedimisel just neid seedeensüüme, mida on vaja just selle toiduaine seedimiseks. Mõnest toiduainest loobumine on vajalik ainult mõningate haiguste puhul,» põhjendab toitumisteadlane. Tema hinnangul peaks inimene tunnetama oma keha ja kui ta tunneb pärast liha ja kartuli söömist end halvasti, tuleks jälgida tarbitava liha kogust või võiks kartulit pigem tarbida koos kala või kodujuustuga. «Muudel juhtudel võib igapäevases toitumises süüa liha ja kartulit koos,» selgitab Vokk.

  • Kas kartulis on rohkem kaloreid kui riisi- või pastatoodetes?

«Kartul, nisu, riis ja pastatooted kuuluvad kõik samasse klassi ja nad sisaldavad kõik kompleksseid süsivesikuid,» selgitab Vokk. Näiteks sisaldab kooritud keskmine keedukartul (100 g) ligikaudu 80 kcal. Kartulis on palju kiudaineid, mis soodustavad seedimist, tagavad pikemalt täiskõhutunde ja viivad organismist välja erinevaid jääkaineid. See-eest 100 g keedetud pastatooteid annab 103 kalorit ning kartulist pea poolteist korda rohkem kaloreid (116 g) saab valgest riisist. «Selle põhjal võib öelda, et kartul sisaldab kindlasti vähem kaloreid kui teised samasse klassi kuuluvad ja eespool nimetatud toiduained,» kinnitab toitumisteadlane. Voki sõnul saab kartuliroogade kalorsust hoida kontrolli all, kui jälgida toidu valmistusviisi ja rasvaine kasutamist.

  • Kas kartulit tohib iga päev süüa?

«Kartul on asendamatu toiduaine, mida võib mõõdukalt tarbida iga päev,» kinnitab Vokk. Mugul sisaldab mitmesuguseid toitaineid (mineraalained, kiudained, vitamiinid) ja kuulub üheaegselt nii köögivilja kui tärklisetoote alla. Toitumisteadlase selgitusel kuulub tasakaalustatud toitumise juurde aga mitmekülgsus ja erinevate maitseküllaste toitude varieerumine. «Soovitav oleks jälgida mitmekesist toitumist ning ei ole hea süüa ühe päevase toidukorrana näiteks ainult kartulit või ainult ühte tüüpi roogasid,» arvab Vokk. Lisaks oleks tema hinnangul soovitav kehakaalu langetajatel kartuliga roogasid vältida just päeva viimasel toidukorral. «Kartuliroogi tarbides ei tohiks aga kindlasti unustada ka erinevaid lisandeid köögi- ja puuviljade näol ning erinevaid võimalikke valguallikaid,» selgitab ta.

KAS TEADSID, ET...

Kas teadsid, et  kartuli sattumisel päikese kätte tekib kartulis toksiline keemiline ühend solaniin. Mugulate solaniinisisaldust võivad tõsta teatud liiki taimehaigused. Solaniini suurenenud sisaldusest kartulis annab märku nii rohekas koore värv kui ka mõru maitse, mille esinemisel söömine ka tavaliselt katkestatakse. Solaniinimürgitus kutsub esile iiveldust ja kõhulahtisust, kuid tarbitud kogused on tavaliselt nii väikesed, et pole eluohtlikud.

Tagasi üles