Tartu Ülikooli Hambaarstiteaduse Instituudi suu- ja hambahaiguste lektor Riina Runnel (PhD) leiab hambaarstina, et kui loodus annab hamba, siis on õige aeg seda ka kasutama hakata.
Hambaarst tuubitoidust: see võib takistada hammaste suhulõikumist
16. november 2016, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tilaga topsist toidu andmine ja kaasa võtmine on mugav, kuid nii, nagu liiga pikaaegne (pärast teist-kolmandat eluaastat) imemisluti kasutamine, võib ka hammaste vahel olev tuubiots takistada hammaste normaalset suhulõikumist. Lapsel areneb ülemine kaarjas hambarida, mis vastashammastega kokku ei ulatu. Kui laps sellisest harjumusest varakult võõrutada ja õpetada ta lusikaga sööma, paraneb selline olukord enamasti ise. Kahtluse korral küsige nõu hambaarstilt.
Vedelat toitu süües töötavad küll lapse põselihased, kuid üldiseks edukaks arenemiseks on vaja ka mälumislihaseid. Närimist vajav tahke toit hoiabki need töös. Pealegi puhastub hammas kõvemat toitu närides paremini – proovige süüa küpsist või banaani ja seejärel õuna ning näete selget erinevust.
Kuigi on olemas närimisrõngaid, mis leevendavad beebil hamba lõikumisest tulenevat igemete kihelust ja ebamugavustunnet, siis sama tulemuse saab, kui anda lapsele sobiva suurusega kurgi, porgandi või õunatükk. See on hea võimalus tutvustada lapsele tervislikku toitu ja samal ajal harjutada tema käemotoorikat, mida hiljem hammaste puhastamisel vaja läheb. Toidupala alla neelamine ei ole kaasa sündinud oskus, vaid neelulihaseid tuleb samuti harjutada ja treenida järk-järgult üha suuremate toidupaladega. Ohutuse mõttes ei tohiks väikelast tahke toiduga omapäi jätta.