Purustame müüte: need on kõige kasutumad ja kõige efektiivsemad õpimeetodid

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Tänapäeva ajamaias maailmas tuleb tihti leida asjade tegemiseks kõige nutikamaid viise. Üks tubli tudeng võib nädala jooksul teha väga palju asju – töö, trenn, hobid, vabatahtlik töö, sotsiaalelu ja muidugi õppimine, kusjuures viimane kipub olema elus edasi liikumise kõige olulisemaks eelduseks. Siinkohal aga ei ole mitte esmatähtis see, kui palju õpitakse, vaid  kui targalt seda tehakse. Sukeldudes efektiivset õppimist kirjeldavatesse teadusartiklitesse võib sinna ära uppuda.

Seega aitavad huvilisi kokkuvõtteartiklid, antud juhul näiteks Dunlosky jt 2013 töö. Selles käsitletakse õpilaste seas populaarseid õpimeetodeid ning neid puudutavaid uurimusi madala, keskmise ja kõrge efektiivsusega kategoorias.

Millised õpimeetodid on madala efektiivsusega?

  1. Sõnade alla joonimine, markeriga üle värvimine

Kui vaadata näiteks Youtube’is erinevaid videoid nutikatest õpimeetoditest, siis levitatakse seal palju asju, mille efektiivsus seni teadaoleva põhjal on madal. Sinna hulka kuulub näiteks sõnade allajoonimine ja markeriga üle värvimine. See meetod võib olla kasulik nendele tudengitele, kes teavad, kuidas seda targalt teha. Samuti võib see olla hea viis juhul, kui tekstid on keerulised. Samas võib see sooritust halvendada, kui tekst nõuab järelduste tegemist. Üle värvitud osad tekstis tõmbavad tähelepanu endale ja raskendavad seoste loomist ning tervikpildi nägemist.

  1. Teksti korduv üle lugemine

Erinevatest uuringutest on välja tulnud, et teksti korduvat ülelugemist kasutab eksamiteks valmistumiseks kõvasti rohkem kui pool tudengitest. Selle meetodi puhul pole olnud näha toimimist erinevate materjalide ja vanusegruppide puhul. Lisaks sõltub selle meetodi efektiivsus suuresti nii varasematest teadmistest kui ka võimekusest. Vabal meenutamisel võib see meetod toimida, kuid arusaamist see nii selgelt ei toeta. Väga mitmed teised meetodid on sellest peajagu üle, mistõttu ei peaks sellele aega raiskama.

    3. Sa kirjutad teksti kohta kokkuvõtte

Äraõpitavate tekstide kohta kokkuvõtete tehnikate kohta kokkuvõtete tegemine on õpilaste seas levinud. See võib olla kasulik tehnika siis, kui õpilane on kokkuvõtete kirjutamises väga hea. Siiski on siin alati võimalus, et mõni tehnika on ka osavatele kokkuvõtete kirjutajatele palju kasulikum.

  1. Teksti põhipunktide kokku võtmine

Äraõpitavate tekstide kohta kokkuvõtete tegemine on samuti väga popp meetod. See võib olla kasulik tehnika siis, kui õpilane on kokkuvõtete kirjutamises väga hea. Siiski on siin alati võimalus, et mõni tehnika on ka osavatele kokkuvõtete kirjutajatele palju kasulikum.

  1. Võtmesõna mnemoonika

Kõigepealt küsime, mis on võtmesõna mnemoonika? Dunlosky jt kirjeldavad seda tehnikat järgnevalt: «Kujutle tudengit, kellel on raske ära õppida uut prantsusekeelset sõnavara, mille hulka kuuluvad sellised sõnad nagu näiteks uusi prantsusekeelseid sõnu nagu la dent (hammas), la clef (võti), revenir (naasema), and mourir (surema). Õppimise soodustamiseks kasutab tudeng võtmesõna mnemoonikat, mis tugineb interaktiivse kujutluspildi loomisele. Selle mnemoonika kasutamiseks peaks tudeng (kelle emakeel antud juhul on inglise keel) kõigepealt leidma inglisekeelse sõna, mis kõlab sarnaselt välismaa märksõnale, nagu nt dentist «la dent» jaoks või cliff «la clef» jaoks. Seejärel loob õpilane mõttelise kujutluspildi inglise võtmesõnast suhtes inglisekeelse tõlkega. Niisiis, näiteks la denttooth suhte jaoks võib tudeng kujutleda hambaarsti hoidmas suurt purihammast suurte traaditangidega.» See tehnika võib olla abiks küll võtmesõnapõhistes ülesannetes, kuid selle kasutus  nõuab aega ja oskusi. Kokkuvõttes on selle efektiivsus liiga madal, et olla väärt ajakulu.

  1. Kujutluspiltide kasutamine õppimiseks

See tehnika tähendab elavate, tekstile vastavate kujutluspiltide loomist teksti lugemise ajal. Siiski on selle efektiivsus madal, kuna see toimib pildisõbralike materjalide puhul ning mälutestidega, kuid muude materjalide osas vajab selle efektiivsus veel tõestamist.

Millised õpimeetodid on mõõduka efektiivsusega?

  1. Integreeritud õppimine

Integreeritud õppimine tähendab kahe aine kattuvuskohtade seostamist. Selle toime matemaatiliste oskuste õppimisele ja säilitamisele on üsna suur. See toetab ka teisi kognitiivseid oskusi. Seni on teaduskirjandus integreeritud õppimise kohta suhteliselt kesine, kuid see sisaldab piisavalt viiteid olematule toimele, et muret tekitada. Dunlosky jt ütlevad, et olematud mõjud võivad viidata mitte sellele, et see meetod ei tööta, vaid sellele, et me ei mõista selle meetodi baasmehhanisme, mistõttu ei kasuta me seda õigesti.

  1. Probleemilahenduse seletamine tuginedes teoreetilistele teadmistele

Selle meetodi toimet on näidatud väga erinevate faktiteemade puhul. Siiski võib see raskusi valmistada piiratud baasteadmistega inimestele ja materjalide puhul, mis on faktinimekirjadest pikemad ja kompleksemad. Põhjus, miks Dunlosky jt ei hinda selle meetodi kasulikkust kõrgeks, on see, et selle meetodi toime üldistatavus vajab rohkem uurimist.

  1. Iseendale teema seletamine

Endale teemade seletamise suur pluss on, et selle toimet on näidatud väga erinevate materjalide ja ülesannete puhul ning ka erinevates vanusegruppides ja tingimustes. Siiski vajab rohkem uurimist, kui suures osas selle meetodi efektiivsus sõltub õppijate teadmistest ja võimekusest. Lisaks peab selgitama, kui pikaajaliselt sellise meetodiga õpitu talletub. Küsitav on ka, kuidas mõjutavad oskused seletamismeetodi kasutamist.

Millised õpimeetodid on kõige efektiivsemad?

  1. Enesetestid

Enesetestide kõrget efektiivsust on tõestatud erinevate harjutustestide formaatidega, materjalidega, vanustega, mõõdetavate tulemustega ja meelespidamise intervallidega. See tehnika ei nõua ei palju aega ega õppimist ning on seetõttu rakendatav väga erinevates kohtades. Ühe põneva näitena võib tuua katse, kus võrreldi harjutustestide abiga ja nende abita sõnapaare õppinud gruppide tulemusi. Pärast õppimist täitis kumbki grupp teatud ajavahemikus teisi ülesandeid. Siis tuli neil sooritada märksõnadega meenutustest kas kümme minutit või üks nädal hiljem. Harjutustestide abil õppinud paarid said paremaid tulemusi kui need, kes harjutusteste ei kasutanud (53 protsenti vs 36 protsenti pärast kümmet minutit, 35 protsenti vs 4 protsenti pärast ühte nädalat). Seega, puhtalt informatsiooni meenutamine tugevdab teadmisi ja abistab nende meenutamisel tulevikus. Aju harjutatakse mälust infot kiiresti leidma ja kasutama.

Harjutustestidel on palju erinevaid liike. Quizlet.com on suurepärane koht harjutustestide loomiseks. Seal on võimalik luua erinevat tüüpi harjutusteste. Üks viis on sähvikud (ingl k flashcards), mida saab ka teha käsitsi. Ühel pool on küsimus ja teisel pool vastus või näiteks ühel küljel termin eesti keeles ja teisel prantsuse keeles. Saab teha teste, kus on küsimus ja vastus, teste, kus kombineeritud segaülesanded (õige vs vale, valikuvariandid jne). Variant on ka õppida erinevate mängude abil.

  1. Hajutatud õppimine

Viimasel õhtul materjali tuupimine ei võimalda seda pikemaks ajaks mällu talletada. Kõige nutikam on jaotada oma õppimisaeg väiksemateks osadeks ja hajutada seda üle pikema ajavahemiku. Hajutatud õppimise kohta on tehtud massiliselt uurimusi ning on leitud, et see on kasulik igas eas inimestele, mudilastest pensionärideni. Seda tehnikat on kombineeritud väga erinevate õppimismeetoditega. Kuigi see toimib üldiselt väga paljude õpimeetoditega, siis väga kompleksete ülesannete, nagu näiteks lennukijuhtimise puhul, ei ole selle toime märkimisväärne.

Seni tehtud teadustöö põhjal peaks hajutatud õppimise puhul arvestama, kui kauaks midagi meelde jätta soovitakse. Vahemikud peaks moodustama 10-20 protsenti meelde jätmise ajast. Oletame, et soovime midagi jätta meelde eksamini. Ühe semestri pikkus on natuke üle nelja kuu. Järelikult peaks õpimaterjalide kordamise ajavahemikud olema umbes 12-24 päeva, et neid hästi meelde jätta. 

Tagasi üles