Eesti andis ÜROs aru: kuidas edeneb võitlus naiste diskrimineerimise vastu?

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Kui hästi on Eesti täitnud ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni, hinnati eile Genfis toimunud aruande kaitsmisel. Positiivsete arengutena saab välja tuua naiste suurema tööhõive, võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmise ning soolise võrdõiguslikkuse nõukogu loomise. Samas vajavad jätkuvalt tähelepanu palgalõhe, soolised stereotüübid ning eraldatus. 

«Arutelu ÜRO-s on keskendunud erinevatele naiste olukorda puutuvatele probleemidele ja tegevustele nende lahendamiseks,» ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. «Eesti on teinud mitmeid samme võrdsema ühiskonna suunal. Samas on meil mitmeid küsimusi, millele tuleb jätkuvalt otsida paremaid lahendusi – üks neist on kõik palgalõhega seonduv.»

Eesti kaitses eile Genfis aruannet naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni täitmise teemal. Pärast konventsiooniga liitumist 1992. aastal on Eestis vastu võetud võrdse kohtlemise seadus ja tööd on alustanud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, mis annab nõu Vabariigi Valitsusele. Samuti on viidud läbi teavituskampaaniaid, koolitusi ning korraldatud tüdrukute ja poiste karjääripäevi ning võrdse palga päeva kirjanduskonkurss.

Teisalt on Eestis jätkuvalt probleemiks sooline palgalõhe, stereotüübid ja sooline eraldatus. «Tööandjate teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest ülesannetest vajab veel suurendamist. Samuti tuleb pöörata tähelepanu sooliste stereotüüpide vähendamisele hariduses – selleks on vaja, et poistel ja tüdrukutel oleksid hariduses samad võimalused ning neid ei takistaks soolised stereotüübid,» rääkis Kuuse. «Ka õpetajate koolitamise jätkumine ning sooaspektide lõimimine õppematerjalidesse ja õppekavadesse on jätkuvalt päevakorras.»

Naiste tööhõive on aastate jooksul suurenenud. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal vähemalt ühe alla kolmeaastase lapsega 20-49-aastaste naiste tööhõive määr 31,2 protsenti. 2007. aastal oli see veel 26,6 protsenti. Praeguseks on vähenenud ka erinevus väikelastega meeste ja naiste tööhõive määrades.

Valitsus on kehtestanud naistevastase vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020, mis loob vägivalla teemadega tegelemisse selguse ning määrab ära iga riigiasutuse rolli ja vastutuse. Lisaks on nüüd naiste tugikeskuse teenus kirjeldatud ära ka ohvriabiseaduses. 2017. aastast on teenus riiklikult reguleeritud ja sisaldab nii turvalist majutust kui ka erinevaid nõustamisi. Naiste tugikeskuse teenust korraldab edaspidi sotsiaalkindlustusamet ning teenusele esitatavad nõuded kirjeldatakse selgelt ära seaduses.

Eesti liitus ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga 1992. aastal.

Tagasi üles