Kõik uuest elatisabisüsteemist: teie küsimustele vastavad spetsialistid

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Järgmise aasta jaanuarist saab üksinda last kasvatav vanem hakata oma lapsele taotlema igakuist elatisabi. Palusime teil saata meile oma küsimused, mis muudatusega seoses on tekkinud ning koostöös sotsiaalministeeriumi ja teiste spetsialistidega leidsime neile vastused.

Täna aitavad teie muredele lahenduse leida sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Jekaterina Agu ning sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste üksuse nõunik Piret Suur. Sel nädalal avaldame ka teise osa küsimustest-vastustest, kus nende pädevusse kuuluvaid asju selgitavad kohtutäiturid.

Mida teha olukorras, kus elatis on kohtu kaudu välja mõistetud ja ka kohtutäituri poole on pöördutud (täitemenetlus on alustatud), kuid teine vanem ikka lapsele elatist ei maksa? Kuidas on võimalik elatisabi saada?

Liisa-Lotta Raag (LLR): Sellisel juhul tuleb uuesti pöörduda selle kohtutäituri juurde, kes konkreetses asjas täitemenetlust läbi viib ning esitada talle taotlus elatisabi saamiseks. Taotluse saab esitada nii kohtutäituribüroos koha peal, kui ka e-posti teel. Kui soovite taotluse esitada e-posti teel, siis tuleb taotlus ka digitaalselt allkirjastada. Taotluse vormi leiate Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koduleheküljelt. http://www.kpkoda.ee/doc/Täitemenetlusaegse%20elatisabi%20taotlus%2023.09.doc

Kui lapsele on elatis välja mõistetud juba varasemalt ja ka täitemenetlus on kohtutäituri juures alustatud, siis kas elatisabi hakkab riik maksma automaatselt või tuleb selleks ka veel midagi teha?

LLR: Elatisabi saamiseks tuleb esitada sellekohane taotlus täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Kas ma saan lapsele elatisabi taotleda ka siis, kui ma pole lapse vanem või kui mind pole kohtu poolt määratud lapse eestkostjaks?

LLR: Ei, elatisabi saab taotleda vaid lapse vanem või tema seaduslik esindaja (eestkostja). Kui laps on täisealine, siis saab ta elatisabi taotleda isiklikult.

Kas elatisabi saavad lapsele taotleda ka lapse eestkostjad?

LLR: Jah, ka eestkostjatel on võimalik alates uuest aastast hakata lapsele elatisabi taotlema. Elatisabi taotlemise protsess on samasugune nagu juhul, mil elatisabi taotleb last üksinda kasvatav vanem.  

Kas elatisabi makstakse vaid lapsele?

LLR: Jah, elatisabi on õigustatud saama alaealine laps või laps, kes kuni 21-aastaseks saamiseni jätkab õpingutega. Kuni 21-aastaseks saamiseni on lapsel õigus elatisabile vaid juhul, kui kohus on elatise talle selle ajani välja mõistnud.

Kuidas ma saan täitemenetlusaegset elatisabi taotleda siis, kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele?

LLR: Kui lapse isa ei ole märgitud lapse sünnitunnistusele, tuleb esmalt pöörduda kohtusse ja tuvastada lapse isadus (isaduse tuvastamise kohta on võimalik lugeda siit) ning seejärel pöörduda kohtusse ja esitada kohtule elatise nõudmise hagi või elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Kui kohtulahend on jõustunud ja võlgnik lapsele elatist ei maksa, siis tuleks pöörduda kohtutäituri poole, kes alustab täitemenetluse. Kohtutäiturile tuleb esitada ka taotlus täitemenetlusaegse elatisabi taotlemiseks

Kas elatisabi saavad  taotleda vaid need üksikvanemad, kes elavad vaid lastega koos (st uut elukaaslast pole)?

LLR: Ei, olenemata sellest, kas last kasvataval vanemal on uus elukaaslane või mitte, on tal võimalik oma lapsele elatisabi taotleda, kui lapse teine vanem lapsele elatist ei maksa.

Kas täitemenetlusaegset elatisabi on võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest?

LLR: Täitemenetlusaegset elatisabi ei ole võimalik saada tagantjärele varasemalt kogunenud elatisvõlgnevuse eest.

Kas elatisabi on võimalik saada ka juhul, kui lapsele ei ole elatist kohtu kaudu välja mõistetud?

LLR: Ei, elatisabi maksmise üheks eelduseks on, et lapsele on eelnevalt kohtu kaudu elatis välja mõistetud.

Kas vanem saab keelduda elatise maksmist, kui ta ostab lastele riideid, maksab huviringide eest jne?

LLR: Ei saa, vanemal on ka sellisel juhul kohustus lapsele elatist maksta.

Kas nelja-kuulist ooteperioodi rakendatakse kõikidele täitemenetlusaegse elatisabi taotlejatele?

LLR: Ei, oluline on, et enne täitemenetlusaegse elatisabi maksmist oleks lapse elatise asjas täitemenetlus kestnud vähemalt neli täiskuud.

Näide 1: Taotleja algatab elatise asjas täitemenetluse 10. jaanuaril 2017 ning samaaegselt esitab taotleja kohtutäiturile ka täitemenetlusaegse elatisabi taotluse. Sellisel juhul kohaldub nelja-kuuline periood veebruar-mai eest. Kui neli kuud on maikuu seisuga möödas ning võlgnik ei ole lapse ees võlgnevust likvideerinud, hakkab riik arvestust pidama selle üle, kas ja kui palju lapsele ühes kuus elatist laekub, tähendades, et kui juunikuus lapsele nõuetekohaselt elatist ei laeku, teostab riik hiljemalt 10. juuliks tagasiulatuvalt juunikuu eest elatisabi väljamakse.

Näide 2: Lapse elatise asjas on täitemenetlus kestnud juba alates 2014. aastast ja taotleja esitab kohtutäiturile elatisabi taotluse 10. jaanuaril 2017. Seega on elatisabi taotluse esitamise hetkel täitemenetlus kestnud juba vähemalt neli kuud, järelikult hakkab riik elatise laekumise eest arvestust pidama alates veebruarikuust, ning kui veebruarikuu eest ei ole lapsele nõuetekohaselt elatist laekunud, teostab riik hiljemalt 10. märtsiks tagasiulatuvalt veebruarikuu eest elatise väljamakse.

Mida teha, kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, aga teine vanem lapsele elatist maksma ei hakka?

LLR: Kui elatisnõudes on kohtulahend jõustunud, aga võlgnik siiski elatist ei maksa, siis pöörduge kohtutäituri juurde (kohtutäiturite büroode kontaktandmed leiate siit) ja algatage täitemenetlus. Avaldus täitemenetluse algatamiseks on võimalik esitada ka e-posti teel. Avalduse vormi leiate siit. Avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Lisadokumendid saate esitada e-posti või posti teel.

Mida teha kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis, kuid lapse isa elab Soomes?

LLR: Kui lapse isa elab Soomes, siis tuleb järgmise sammuna alustada ka täitemenetlus Soomes. Selle jaoks:

  • Pöördu Eesti Justiitsministeeriumi poole ning esita täitemenetluse alustamiseks vajalikud dokumendid (sh elatisabitaotlus).
  • Esita Justiitsministeeriumile ka volikiri, milles volitad Eesti kohtutäituri elatist vahendama.
  • Piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses märkige elatise vastuvõtjaks volitatud kohtutäitur ja tema ametialane arvelduskonto, kelle kaudu välisriigis võlgnikult kätte saadud  elatis lapse vanemale üle kantakse.
  • Dokumendid on võimalik Justiitsministeeriumile esitada posti teel.

Piiriülese täitemenetluse alustamise kohta loe lähemalt siit.

Mida pean tegema sellisel juhul, kui välisriigis on täitemenetlus juba alustatud. Kuidas käib elatisabi taotlemine?

LLR: Elatisabi taotlemiseks:

  • Pöördu vabalt valitud kohtutäituri poole ning esita talle taotlus elatisabi saamiseks.
  • Esita kohtutäiturile ka volikiri, milles volitad Eesti kohtutäituri elatist vahendama.
  • Dokumendid on võimalik kohtutäiturile esitada kohtutäituri büroos koha peal, e-posti teel ja posti teel.

Kas kohtutäituril on võimalik ligi pääseda välisriigis asuva võlgniku pangakontole?

Jekaterina Agu (JA): Täitemenetluses kehtib territoriaalsuse põhimõte, mis tähendab seda, et Eesti kohtutäitur saab täitemenetlust läbi viia vaid Eesti territooriumil. Seetõttu ei pääse Eesti kohtutäituri ligi võlgniku välisriiklikele pangakontodele. Küll aga saab võlgniku suhtes alustada täitemenetluse ka Soomes ning Soome kohtutäitur saab arestida võlgniku raha Soome pankadest. Kohtutäituril on õigus pöörduda kolmandate isikute poole selgitamaks välja andmeid võlgniku elu- või asukohta kohta. Kui kolmas isik jätab teabe andmata on kohtutäituril võimalik määrata talle sunniraha.

Mida pean tegema kui soovin elatise nõudega kohtusse pöörduda? Kust on võimalik saada abi kohtusse pöördumise osas?

JA: Elatise nõudmiseks võib esitada kohtule hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Mõlemaid on võimalik esitada läbi e-toimiku. Maksekäsu kiirmenetlus toimub üldjuhul kiiremini kui hagimenetlus, kuid maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt ning nõutav igakuine elatis ei tohi ületada kuupalga alammäära üle 1,5 korra. Hagimenetluses on aga võimalik elatist nõuda tagasiulatavalt kuni ühe aasta eest ning igakuist elatist on põhjendades ja tõendeid esitades võimalik nõuda ka suuremas määras. Kui alaealisele lapsele nõutakse elatist poole kuupalga alamääras, siis ei ole vaja tõendada lapse ülalpidamise kulusid.

Kohus peab olema õigusmõistmisel erapooletu. Seetõttu ei saa kohus otseselt aidata hagiavaldust koostada.

Abi kohtusse pöördumiseks on võimalik saada õigusteenuse osutajalt. Teenuse maksumus sõltub asja keerukuses ning õigusteenuse osutaja hinnakirjast. Võimalik on taotleda ka riigi õigusabi. Riigi õigusabi taotluse vorm on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroodes. Täidetud taotlus tuleb esitada kohtule. Rohkem infot riigi õigusabi kohta saab veebilehelt www.riigioigusabi.ee.

Kuidas saab laps, kellele on elatis kohtu poolt välja mõistetud kuni 18-aastaseks saamiseni, pikendada elatist kuni ajani, mil laps saab 21-aastaseks?

JA: Elatisabi makstakse päevani, mil elatise maksmise kohustus kohtulahendi kohaselt lõpeb. Näiteks, kui kohtulahendi kohaselt kohustub vanem elatist maksma kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, siis alates sellest, kui laps saab 18-aastaseks, elatisabi maksmine lõpetatakse. Seadus võimaldab lapsel elatist taotleda võlgnikult ka siis, kui laps on vanuses 18-21, kui laps selles vanuses veel õpib. Varasemat kohtuotsust ei saa pikendada, kuid täisealiseks saanud isik saab esitada hagi elatise väljamõistmiseks. Seega vanuses 18-21 elatisabi saamiseks peab isik pöörduma kõigepealt kohtusse ning saama kohtulahendi, millega kohustatakse võlgnikku elatist maksma, ning algatama selle lahendi alusel täitemenetluse, kui võlgnik pole vabatahtlikult elatist tasuma hakanud. Elatisabi taotluse saab esitada kohtutäiturile, kes lapse elatisnõuet menetleb.

Märgime, et sissenõudjal on õigus esitada võlgniku vastu tagasivõitmise hagi, kui võlgnik on teinud oma varaga tehinguid, mis kahjustavad sissenõudja huve. Selline tehing tunnistatakse kehtetuks, kui see on tehtud kolme aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Eeldatakse, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimisest.

Millistel tingimustel on võimalik Eestis alustada täitemenetlust?

JA: Eestis on täitemenetlust võimalik alustada siis, kui võlgniku elu- või asukoht on Eestis või kui Eestis asub võlgniku vara. Kui võlgnikul puudub eelnimetatud seos Eestiga, siis ei saa tema suhtes Eestis ka täitemenetlust läbi viia.

Kas elatisabi on võimalik saada ka siis, kui täitemenetluse kaudu laekub elatisvõlglaselt mõnel kuul elatist osaliselt?

Piret Suur (PS): Jah, täitemenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 100 eurot kuus lapse kohta. Kui lapsele on kohtu poolt elatist välja mõistetud vähem kui 100 eurot, makstakse ka elatisabi vastavalt sellele, mis kohus välja on mõistnud. Kui võlgnik maksab lapsele kuus ära osa elatisest, siis lahutatakse võlgniku poolt makstav summa elatisabi summast ning riik maksab lapsele ülejäänud osa.

Kuidas täitemenetlusaegset elatisabi arvutatakse?

Täitemenetlusaegse elatisabi arvutamisel võetakse arvesse võlgniku poolt iga kuu lapsele laekunud summa.

Näide 1:30. mail kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 40 eurot. Juhul, kui maikuu arvestusperioodil (1. mai kuni 31. mai) lapsele rohkem elatist ei laekunud, on elatisabi suurus maikuu eest 60 eurot (100-40=60). 

Näide 2:5. augustil kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 30 eurot ning 20. augustil kannab kohtutäitur lapsele üle võlgnikult kätte saadud 100 eurot. Kokku on lapsele augustikuu arvestusperioodil laekunud 130 eurot. Laps on võlgnikult kätte saanud vähemalt 100 euro suuruses ülalpidamist, seega augustikuu eest elatisabi väljamakset ei toimu.

Näide 3: Jaanuarikuus ei ole võlgnikult elatist laekunud, järelikult on jaanuarikuu elatisabi suurus 100 eurot.

Mida peaksin tegema kui lapse isa ei toeta lapsi regulaarselt?

PS: Kui kohtu kaudu ei ole elatist välja mõistetud, siis oleks vajalik esmajärjekorras pöörduda elatisnõudega kohtusse (info kohtusse pöördumise kohta leiate siit ja siit ).

Kui elatisnõudes on kohtulahend jõustunud, aga võlgnik siiski elatist ei maksa, tuleb pöörduda kohtutäituri juurde (kohtutäiturite büroode kontaktandmed leiate siit) ja algatada täitemenetlus. Avaldus täitemenetluse algatamiseks on võimalik esitada ka e-posti teel. Avalduse vormi leiad siit. Avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Lisadokumendid saab esitada posti teel.

Alates 01.01.2017 saab esitada kohtutäiturile ka taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Kui lapsele on kohtu poolt elatist välja mõistetud vähem kui 100 eurot, makstakse ka elatisabi vastavalt sellele, mis kohus välja on mõistnud. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 100 eurot kuus ühe lapse kohta. Kui võlgnik maksab lapsele kuus ära osa elatisest, siis lahutatakse võlgniku poolt makstav summa elatisabi summast ning riik maksab lapsele ülejäänud osa.

Tagasi üles