Eestis käivitus teraapiaprojekt, mida pakutakse riskikäitumisega lastele. Eesmärgiga vähendada laste ja kuni 26-aastaste noorte kuritegevust ning tegeleda nende probleemse käitumise põhjustega. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu.
Monika Toiger töötab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse projektijuhina ja koordineerib mitmedimensioonilise pereteraapia rakendamist Eestis. Tema sõnul annab häid tulemusi tõenduspõhine pereteraapia tõsiste käitumisraskustega lastele ja noortele ning nende peredele, kuna korraga tegeletakse nelja dimensiooniga: laps, vanem, pere ja pereväline keskkond. «Tõenduspõhise programmina on siinkohal mõeldud programmi, mida on korduvalt testitud ja need annavad positiivset efekti erinevates riikides. Korduvate uuringute tulemused on näidanud, et tõenduspõhised programmid on toiminud sihtotstarbeliselt,» selgitas Toiger.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna juhataja Jako Salla ütles, et noorte puhul eelistavad nad töötada läbi perede ja keskkonna, milles noored elavad. «Pereteraapia kasutamine on hea võimalus laste puhul mitte nii hästi toimivatele teistele alternatiividele, näiteks ühiskondlikule tööle. Pereteraapia valisime praktilistel põhjustel, sest soovime töötada pere ja sõpradega – nii saame paremad muutused,» rääkis Salla.
MDFT terapeut Pille Kütt sõnas, et nad on aasta aega töötanud kõnealuse mudeli järgi. «Tagasi vaadates võib MDFT tugevuseks lugeda, et meie tegevusel on hea kindel raamistik, millest juhindume. Töötame eelmainitud nelja dimensiooniga. Otsime vahendeid ja võimalusi, et ärevust kogukonnas maha võtta. Sõltub palju juhtumist, kas töötan lapsega üksinda või ainult koos perega. Kõik juhtumid on väga erinevad, nagu ka pered, kust need lapsed pärit on,» kõneles Kütt.
Terapeudil on aega keskenduda igale juhtumile eraldi. Ta töötab koos lapsega, vajadusel käib tema kodus ja koolis. Korraga on terapeudil töös vähe juhtumeid, keskmiselt kuus last, kelle probleemidega ta pidevalt tegeleb. See nõuab terapeudilt pidevat valmisolekut koheselt reageerida. «Me ei saa last nõustades tegeleda üksnes tema probleemiga, vaid tuleb töötada last ümbritseva tugigrupiga. Alguses püüan saavutada kontakti perega ja saada ülevaate, mis nendega toimub. Oluline on peret mitte halvustada, kui kõik muud instantsid on neid hukka mõistnud. Alles siis, kui on tekkinud usaldus ja koostöö, jõuame teise faasi, võime juba anda soovitusi, kuidas keerulistele suhetele ja olukordadele saaks paremaid lahendusi leida. Kui õnnestub tekitada lapse ja vanema vaheline lähedus, saab paljud asjad liikuma. Neile tuleb tekitada oskus sõnastada oma vajadusi ja tundeid, et nad saaksid teineteisega rääkida,» kirjeldas Kütt protsesse peres. «Hiljem vaatan juba kõrvalt, kuidas nad toimivad ja tasahilju eemaldun perest. Teraapiaperiood kipub olema kuus kuud, mitte vähem.»
Terapeut vahendab peret ja lastekaitset, tehes koostööd kohalike omavalitsustega: «Otsime paremaid võimalusi, kuidas edasi minna. Oleme koostööpartnerid, peame leidma õiged lahendused koostöös kõigi osapooltega, meil väljaspoolt on raske minna õigete vastustega kohale.»
Monika Toiger ütles, et Sotsiaalkindlustusameti kaudu saab taotleda lastega peredele riiklikke toetusi ja teenuseid, millest üks on MDFT programm. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.
Teraapiale saab suunata prokuratuur, kohus, kriminaalhooldajad, alaealiste komisjon ja politsei. MDFT terapeudid töötavad Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuses koostöös nõunike, peaspetsialistide ja juhtumikonsultantidega. Lastekaitse üksus loodi aasta alguses selleks, et suurendada riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende lastekaitsealaste ülesannete täitmiseks. Eesmärgiga ühtlustada ja tõsta lastekaitsetöö kvaliteeti kohalikul tasandil ning arendada välja riikliku ja regionaalse võimekusega lastekaitsesüsteem. MDFT terapeudid teevad koostööd kohalike omavalitsuste lastekaitsetööd tegevate spetsialistidega. Samuti annavad MDFT terapeudid lastekaitse osakonnale teada juhtumitest, mis vajavad nõustamist.
Esimesed MDFT terapeudid alustasid aastal 2015. Hetkel töötab sotsiaalkindlustus-ameti lastekaitseüksuses üle Eesti 16 terapeuti. Lisaks on veel neli terapeuti, kes töötavad Viru vanglas noortega, kes on vanglas või avavanglas. Jako Salla sõnul on hetkel raske öelda, kui palju noori katkestab programmi. «MDFT tõhususe uuring alles käib, seda teostab uuringufirma Praxis. Praegu saame öelda, et välja langenuid on vähe. Hetkel alles tehakse vahekokkuvõtteid, kuid on näha, et kuritegude või väärtegude ennetamiseks on teraapia juba tulemusi andnud. Peaaegu kõik noored on näidanud paremaid tulemusi,» tõdes Salla.
MDFT projekti tulemused siiani: teraapiat viiakse SKA poolt läbi neljas piirkonnas ida, lääne, lõuna, põhja + Viru Vangla üksuse poolt. Teraapia on läbinud 117 peret ja hetkel on töö pooleli 90 perekonnaga.
Lisainfo programmi kodulehelt
Projekti nimi: Mitmedimensiooniline pereteraapia
Projekti täpne nimetus: Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine
Projekti teostamise aeg: 2013-2017
Kogueelarve: 3 528 308 €
Toetuse summa ja osakaal: 3 015 992 € ja 85,48% Fond: Euroopa Majanduspiirkonna programm «Riskilapsed ja –noored»