Üheksa fakti valetamisest, mida sa veel ehk ei teadnud

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Me kõik vääname aeg-ajalt tõde, ka siis, kui me peame end ise väga ausateks inimesteks. Siin on mõned faktid valetamise kohta, mida sa ehk senini veel ei teadnud.

1. Väikesed valed sillutavad teed suurematele. Kui sul õnnestuvad väikesed valged valed vaevata, siis aja möödudes on sul aina lihtsam rääkida ka suuremaid valesid. Uurijad on avastanud, et aju õpib valetama, kui sa seda pidevalt teed – niiöelda muutub valetamise suhtes tuimemaks, kirjutab MNN.

2. Vanemad oskavad oma lapse valed tabada vaid 54 protsendil juhtudest. California ülikooli uurijad vaatlesid, kui hästi suudavad lapsevanemad oma võsukeste jutust valesid välja noppida ning selgus, et vanemad panevad vahel hinnangutes mööda, kuna «laps lihtsalt nägi välja süüdlaslik».

3. Peaaegu terve inimkond valetab. Duke’i ülikooli psühholoog ja käitumisekspert Dan Ariely teab, et peaaegu kõik meist räägivad teinekord udujuttu. Ariely ütles CNBC-le, et ainsad inimesed, keda ta on oma uurimustöö jooksul kohanud ja kes ei suuda oma sõnul valetada, kalduvad autismispektrisse. Selle põhjuseks võib olla autistide võimetus teiste tundeid hästi mõista – valgeid valesid räägimegi me aga ju siis, kui me püüame kellegi tundeid säästa.

4. Valetamine on nakkav. Ebatõed võivad nakkuda inimeselt inimesele täpselt nagu sügisene külmetushaigus. Kui sa näed, et keegi valetab, on ka sul lihtsam valetada. Ariely on korduvalt seda käitumist katsete käigus täheldanud – sisuliselt vaatame me teiste inimeste eeskuju järgi, milline käitumine on okei ja milline mitte.

5. Vastupidiselt müüdile ei vaata inimesed valetades paremale. Aastaid uskusid käitumisspetsialistid, et inimesed vaatavad valetades tõenäolisemalt paremale ning vasakule, kui räägivad tõtt. Edinburghi ülikooli teadlased lükkasid selle uskumuse aga hiljuti ümber ning avastasid, et pilgu suunal ja jutu aususel pole omavahelist seost.

6. Inimesed valetavad enim oma vanematele. Me lihtsalt ei suuda vastu panna ning valetame oma emadele-isadele, kirjutatakse raamatus «The Day America Told the Truth». Autorid intervjueerisid 2000 inimest ning leidsid, et 86 protsenti neist valetavad vanematele regulaarselt. «Ainult» 69 protsenti tunnistas, et valetavad partnerile.

7. Valedetektor on vaid 95 protsenti töökindel. Alates polügraafi kasutuselevõtust 1920ndatel on teadlastel selle suhtes vastandlikud tunded. Masin, mis peaks kehas toimuvate muutuste põhjal ennustama, kas inimene valetab või mitte, arvatakse olevat vaid korrektne 95 protsendil juhtudest, mõne eksperdi hinnangul aga veelgi vähem.

8. Mehed ja naised valetavad ühepalju. Tuleb välja, et pole mingit vahet, on sul emakas või munandid – valetame me kõik ühepalju. Vahe on ainult vale tüüpides, selgus Manchesteri ülikooli uuringust. Naised valetavad suurema tõenäosusega, et panna vestluspartner end paremini tundma, mehed valetavad, et jätta endast parem mulje.

9. Kui sa inimesi ei usalda, ei ole sa parem valesid märkama. Tuleb välja, et palju paremad inim-valedetektorid on hoopis inimesed, kes usaldavad teisi rohkem. See selgus ühest Kanada uuringust. Seega tasub inimesi usaldada!

Tagasi üles