Moodne naine: viis põhjust, miks on hea rikas olla (1)

, moodne naine, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Vaese ja tagasihoidliku elu voorustest ikka räägitakse. Tavaliselt kiidavad oma lihtsat eksistentsi inimesed, kes ei ole lihtsalt suutnud midagi teenida ja siis head nägu teevad. See lahja supp meenutab lapsepõlve! See viledate seintega paneelikas on nii kitš! Jee! Noh, mina olen aga nii julge, et loetlen täna põhjused, miks tasub rikas olla. Palju raha, vähe probleeme!

Ega rikkaks niisama ei saa. Isegi kõrget ja kindlat palka niisama ei saa. Tuleb käia palju koolis ja teha palju tööd, ronida, küüned ja hambad teravad, mööda maailma redelit aste-astme haaval kõrgemale. Tuleb vahel ohverdada mõni vaba päev või puhkus, jätta tööürituste kasuks ära mõni kohting või sünnipäev.

Tuleb näha vaeva, et elus edasi jõuda, aga kui kord sinna edasijõudnute liigasse sisse pääseda, avalduvad ka raske elu head ja paremad pooled. Sest, olgem ausad, raha teeb elu mitte ainult lihtsamaks, vaid ka palju ilusamaks. Siin ongi esimesed viis põhjus, miks mulle väga meeldib palju teenida.

1. Taaskasutus, kitš ja downgrade'imine on vabatahtlikud.

Minu kodus ja riidekapis on ikka päris palju asju, millel on varem teine omanik olnud. Isegi naudin vahel teiseringi poodides tuulamist ja olen õnnelik oma imeliku tugitooli üle, mille paarikümne euro eest kunagi kirbuturult ostsin. Aga ma ei sõltu sellest!

Kui tahan, tellin internetist tuttuue disaineritumba ja loobin riidepoe letile korraga sületäie selle hooaja moehilpe. Nii, muide, näevad ka vanad ja odavad asjad paremad välja, kui nende kõrval on midagi kallist ja uut. Ning, mis peamine, ma ei pea ennast alandama sotsiaalmeedias diivanit või tolmuimejat kerjates. Ma töötan nii palju, et saan endale oma kuradi tolmuimejat lubada.

2. Kui tahan, olen helde.

Mulle meeldib hirmsasti inimestele kingitusi teha. Ma teen päris ägedaid kingitusi! Ükskord lennutasin sõbranna koos mehe ja pojaga nädalaks päikesereisile, sest ei jaksanud enam tema kaamose- ja depressioonijuttu kuulata. See hakkas isegi mind masendama!

Teine kord kandsin ema arvele raha ja saatsin sõnumi, et talle on nädalavahetuseks massaažiaeg pandud. Välismaal elavatele sõpradele saadan aga tähtpäevadeks ja ka niisama kullerililli või kingikorve, sest kellele need ei meeldiks. Ja kui teil on au pääseda minu jõulukinginimekirja, siis teadke, et ma uurin põhjalikult, mis teile meeldib, ning raha detsembris ei loe.

3. Ma ei pea kannatama idiootide seltskonda, et tasuta jooke pälvida.

Olete kunagi märganud ööklubis neid meeleheitel tüdrukuid, kes rõvedate Soome abielumeeste ilaseid pilke välja kannatavad, et oma topelt rummid-koolad kätte saada? Või seda rändavat pilku Tinderi-kohvi joova naise silmades, kes arvutab, kas ta pimekohting ikka võtab arve tulles enda rahakoti välja?

See on minu arvates kulinaarne, või siinkohal joogivormis prostitutsioon. Mina tean, et võiksin maksta enda arve, oma kaaslase oma ja ka naaberlauale välja teha, kui tuju tuleb. Ning see on säästnud mind nii mõnegi ebameeldiva kohtingu lõpuni kannatamisest.

4. Probleeme ei ole.

Tänapäeval saab peaaegu kõigi asjade jaoks kellegi palgata. Ma ei pea kolimiseks abi küsima isalt, nõudepesumasina kohta nõu küsima kallimalt või stilistina ära kasutama sõbrannat. Mu telefoni mälu on täis kasulike inimeste numbreid, seal on kullereid, autojuhte, juuksureid, kassihoidjaid, koristajaid, raamatupidaja, jurist ning erakliiniku retseptsionist. Ma ei pea ootama järjekorras ega kerjama vaba aega oma sõpradelt ja tuttavatelt, kui on vaja midagi ära teha.

5. Saan elada spontaanselt.

Teate neid inimesi, kes juba septembris järgmise aasta suvepuhkuseks odavaid pakette otsima hakkavad? Mina nende hulka ei kuulu. Ma võin sõita reisile ka kahe päeva pärast, kui selline tuju tuleb. Või sõita reisilt varem koju tagasi, kui seal igav hakkab.

Mul ei ole traditsiooni käia palgapäeval väljas õhtust söömas, sest teen seda suvalisel õhtul. Samuti ei mõtle palju ette, kui tahan endale terve pika lauatäie inimesi külla kutsuda, sest saan saata sõnumi koristajale, et see päeva jooksul läbi käiks, ning teise käega toitudega kulleri tellida. Kui eriti veab, laseb koristaja veel kulleri uksest sisse ja mina saan saabuda õhtul koos külalistega! Sellisel juhul on ju lausa lust päev otsa rasket tööd teha – mu elu on mu tööd väärt.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles