Saatejuht Jesper Veber: me oleme Jürgeniga heaks tõestuseks, et veganid jaksavad sporti teha!

Saatejuht Jesper Veber

FOTO: Kalev Lilleorg

Telesaatest «Selgeltnägijate tuleproov» tuntud Jesper Veberi põhitööks on oma venna trikimees Jürgen Veberi manageerimine. «Nagu Jürgen ise on minu arust tabavalt öelnud, on tema oma tegemistes laiali nagu vedelik, ning mina olen nagu tass, mis üritab seda vedelikku veidigi ohjata,» mainib Jesper. Nii Jesper kui ka Jürgen on aktiivse eluviisiga ning teevad vabal ajal regulaarselt sporti. Paljudele võib tulla aga üllatusena, et nad mõlemad on juba pikemat aega veganid olnud ehk loobunud igasuguste loomsete toitude tarbimisest.

 Kuna novembris tähistatakse ülemaailmset vegankuud, siis just sellel teemal Jesperiga vestlesimegi. 

Nii sina kui su vend Jürgen olete juba mitu aastat olnud veganid. Kuidas see juhtus? Kas see otsus sündis kuidagi üheaegselt?

Oleme tõepoolest mõlemad olnud taimetoitlased juba viis aastat ja sellest veganid umbes kolm aastat. Huvitaval kombel jõudsime selleni erinevaid teid pidi, kuid kõigest paaripäevase vahega. Mina olin oma elukaaslasega seda arutanud ning otsustanud peamiselt eetilistel kaalutlustel taimetoitlaseks hakata. Mõned päevad hiljem hakkas Jürgen rääkima paarist suuremast uurimistööst, mis käsitlesid veganluse positiivset mõju tervisele. Kuna minu peamiseks tõukejõuks oli loomade ekspluateerimise mitte toetamine, siis olid mul ikkagi mõnetised kahtlused veganluse tervislikkuse osas. Kui aga Jürgen, kes on tervise teemadel ülipõhjalik, samuti teema tõstatas ning teadis viidata pikaajalistele terviseuuringutele, mis välja olid toonud taimse toidu eelised segatoitluse ees, andis see mulle tõuke ka ise terviseinfot põhjalikumalt uurida.

Kas vegantoitumine on toonud sulle tervise või enesetunde osas kaasa ka mingeid positiivseid muutusi kaasa?

Mul on olnud suur õnn olla hea tervisega nii enne kui pärast veganlusega alustamist. Seepärast ei saa ma tervislikkuse osas kogemusi väga jagada. Need haigused, mida taimne toit aitab kas ravida või ennetada, on nii tõsised, et loodan, et ei pea ka kunagi nendega kokku puutuma.

Mis aga enesetunnet puudutab, siis selle kohta saan küll väita, et muutus on üsna suur. Seda paneb eriti hästi tähele üleminekuperioodil. Seedimine ei ole nii raske, energiat on oluliselt rohkem ning enesetunne on üldiselt vitaalsem. Ja süüa võib oluliselt rohkem, ilma et peaks lisakilode pärast muret tundma. Lisaks sellele on ka muidugi positiivne psühholoogiline mõju, sest saab kaitsetute loomade heaks midagi teha.

Jesper Veber armastab matkamist, see pilt on tehtud Gruusias.

FOTO: Erakogu

Taimetoidumessi reklaamvideos tõstad kangi ja mainid muuhulgas, et käid viis korda nädalas trennis. Ka Jürgen tegeleb pikamaajooksuga. Ometi on üsna levinud arusaam, et taimetoitlased trenni ega füüsilist tööd teha ei jaksa. Kuidas sellele vastaksid?

See on huvitav müüt ja ilmselt oleme Jürgeniga mõlemad heaks tõestuseks, et see ei pea kindlasti paika. Jürgen on jooksnud juba üheksa maratoni ja viinud oma aja kolme tunni piirimaile, mis annab tihti paarituhandelisest osavõtjate arvust koha esisajas. Seejuures on Jürgen isegi 75-80 protsenti toortoitlane. Maratonideks valmistumisel jookseb ta olenevalt treeningplaanist kuni 150 kilomeetrit nädalas.

Mina pigem saavutustele orienteeritud ei ole. Sellest hoolimata teen tõesti neli-viis korda nädalas trenni. Olen kunagi pea dekaadi mänginud jalgpalli meistriliiga erinevates klubides ja sealt ilmselt ka see liigutamise vajadus. Tegelikult plaanimegi vennaga koos ühe päris hullumeelse väljakutse ette võtta. Nimelt tahame sõita jalgratastega Tallinnast läbi Stockholmi Kopenhaagenisse. Ilmselt stardime uue nädala alguses ja sellele saab kaasa elada nii telesaates «Reporter» kui Jürgeni Facebooki-lehel.

Kirjelda oma tüüpilist menüüd. Millised on su lemmiktoidud? Millised toidud aitavad treeningust kõige paremini taastuda?

Sage treenimine võib olla päris väsitav ja kvaliteetne kütus on äärmiselt oluline. Mida täpselt enne ja pärast trenni süüa sõltub suuresti trennist. Kui omnivoorid peavad toitumist piirama, sest loomsed toidud on väga toitainetihedad, siis veganitel on pigem vastupidi. Kui palju trenni teha, on oluline jälgida, et kulutatud kalorid ka tagasi saaks pandud. Seepärast on väga oluline tarbida palju süsivesikuid ehk siis erinevaid suhkruid. Mulle meeldib hommikut alustada helbepudruga, kuhu maitseks lisatud moosi või marju. Sealt saab rahulikumalt imenduvat energiat ja see on hea alus päevale. Pärast pikka trenni, näiteks rattaga, söön puuvilju, et kulutatud kalorid kiiresti taastada. Pärast jõutrenni on aga väga oluline tarbida lisaks süsivesikutele ka valgurikkaid toite. Erinevalt veganlusega seotud ilmselt kõige suuremast müüdist, et valku saab ainult loomsest toidust, on väga valgurikkad kõik erinevad kaunviljad ja seemned, aga ka kaerahelbed, brokoli, spargel, spinat jne.

Teeme elukaaslasega koos väga palju kodus süüa ja nimekiri erinevatest roogadest on päris pikk. Nädalavahetusehommikutel on mu vaieldamatu lemmik kikerherneomlett brokoli, seente ja sibulaga või pannkoogid ämma koduse moosiga. Lemmikõhtusöökidest tuleb esimesena meelde avokaadorisotto. Viimane šedööver, millest pidin end sõna otseses mõttes lõhki sööma, oli elukaaslase tehtud kartulipüree ise korjatud kukeseente ja sibula kastmega. Magustoitudest teeme sagedamini pehme piparkoogi kooki tumeda šokolaadi glasuuriga või banaani-maapähkli jäätist.

Jesper Veber Gruusias matkamas

FOTO: Erakogu

Kas tänapäeva Eestis on keeruline olla vegan?

See ilmselt oleneb sellest, millise mätta otsast vaadata. Mäletan, et kui veganlusega alustasime, siis tundus küll esimestel päevadel ja nädalatel, et mitte midagi ei ole süüa, sest igal pool on midagi loomset sees. Ka sellistes toitudes, kus seda üldse oodata ei oska. Sellest ehmatusest saab aga kiiresti üle, sest tegelikult on taimse toidu valik väga suur. Lisaks on areng selles sektoris olnud väga kiire. Eestis on juba mitu restorani, mis pakuvad ainult vegantoitu ning enamikes kaasaegsetes restoranides on ka valik taimseid pearoogasid. Kui meie alles esimesi vegansamme tegime, siis pidi ikka palju ise küpsetama, sest valmistoite poest võtta ei olnud. Täna on valik suur – taimsetest piimadest, pasteetidest, juustudest, vorstidest, koorejäätisteni välja. Enam ei ole ka olukorda, kus mingis kaubagrupis oligi üks toode ja kui seda tahtsid, siis valikut ei olnud. Praegu on näiteks jäätiseid julgelt rohkem kui kümmet eri sorti. Seega kindlasti ei ole keeruline Eestis vegan olla ja iga päevaga läheb see järjest lihtsamaks.

Novembris toimub vegan väljakutse, mille raames osalejad proovivad kuu aega süüa vegantoitu. Mida soovitaksid algajale veganile?

Ma kindlasti soovitaksin liituda Facebooki vegangruppidega «Jah, see on vegan» ja «Eesti veganid». Nendest gruppidest saab kõhkluste korral kindlasti palju infot või vastuseid konkreetsetele küsimustele. Samuti on põhimõtteliselt kohustuslik tutvuda vegan.ee lehel oleva infoga. Sinna on väga hea ja ülipõhjalik ülevaade tehtud kõigest, mis veganlust puudutab. Kui on võimalik, siis soovitaksin ka oma sõpruskonnast mõnel veganil sabast kinni võtta ja näiteks ühiseid kokkamisi teha. Nii ei pea ise jalgratast leiutama ja saab põhiinfo kõige kiiremini kätte.

Oled üks Taimetoidumessi vabatahtlikest. Mida või keda soovitaksid Taimetoidumessil kindlasti külastada või vaadata?

Sel aastal on taimetoidumess suurem kui kunagi varem. Esindatud on kõik aspektid, mis veganlust puudutavad. Loomulikult on kohal suur hulk erinevaid vegantoidu pakkujaid aga on ka riideid, jalanõusid jms, mis tegelikult ka veganlusega tihedalt seotud on. Need, kes veganluse eetilistest aspektidest huvituvad, saavad arutleda erinevate Eesti loomõiguslusega tegelevate organisatsioonide esindajatega.

Lisaks sellele toimuvad aga ka vestlusringid ja filmiprogramm. Siit on mul isegi raske valikut teha, mida kindlasti nägema peaks – kõik on väga huvitavad. Filmidest soovitan mitte maha magada «Cowspiracy’t», mida juhatab sisse ja kommenteerib Marek Strandberg. Üks vestlusring keskendub just taimetoitlasena sportimisele. Lisaks on kohal ka tunnustatud arvamusliidrid välismaalt – filosoof ja loomaõiguslane Lisa Kemmerer, kes peab loengu veganluse eetikast, ja toortoidukokk Sofie Svare Fischer, kes viib läbi tooršokolaadi valmistamise töötoa ja peab loengu toortoidu elustiilist. Seega on tõesti kõigile midagi ning soovitan kindlasti 5. novembril Kultuurikatlas kohal olla.

Tagasi üles