Rootsi telenägu ja menuautor Clara Henry: kui sa oled feminist ja edukas tüdruk, kipuvad inimesed sind vihkama ja ähvardama

Rootsi telenägu, autor ja blogija Clara Henry

FOTO: Johanna Pettersson

Clara Henry on 22-aastane Rootsi blogija, autor, koomik ja telenägu. Tema sulest ilmunud raamat «Jah, mul on päevad, mis siis?!» jõudis hiljuti ka Eesti poelettidele. Tegemist on teosega, mis peaks olemas olema iga tüdruku (ja miks mitte ka naise!) raamaturiiulis. Uurisime Claralt, miks ta menstruatsiooni endale hingeasjaks võtnud on ning kelleks ta saada tahab, kui ta ükskord suureks kasvab.

Clara, su raamat oli suurepärane. Milline on olnud vastukaja?

Clara: Rootsis olen saanud suurepärast tagasisidet! Ma olen väga üllatunud, et keegi pole varem sellist raamatut kirjutanud. Mõtle ise, pool inimkonnast menstrueerib, kuid tuleb välja, et keegi pole varem mõelnud sellele, kuidas sellest teemast teismeliste tüdrukutega rääkida viisil, et nad ka suhestuks ja aru saaks. See on lihtsalt pöörane!

Lisaks ma usun, et kõik peaksid minu raamatut lugema. Tüdrukud, poisid, mitte-binaarsed inimesed... Ja kohe eriti isad. Isad on päevade suhtes maailma hulleimad! Paljusid neist on õpetatud, et nad ei peagi teemast midagi teadma. Aga miks? Paljudel neist on tüdruksõbrad või naised, mis teeb ju asja väga oluliseks. Ja isegi kui neil pole, võivad nende lapsed omada emakaid. Ja isegi kui nii pole, siis suure tõenäosusega kohtuvad nad oma elu jooksul mõne menstrueeriva inimesega oma elu jooksul. Seega on väga oluline teada, kuidas päevad inimesi mõjutavad.

Rootsi telenägu, blogija ja raamatu "Jah, mul on päevad, mis siis?!" autor Clara Henry

FOTO: Harman Caroan

Raamatut lugedes mõtlesin ma pidevalt sellele, et kas maailm on juba aru saanud, kui olulise teosega tegu ning kas sind on juba kutsutud ka sel teemal noortele rääkima ja esinema.

Jah, ma reisisin läbi terve Rootsi eelmise aasta septembrikuust kuni selle aasta maikuuni, et sel teemal rääkida. Mu ülesastumine oli segu loengust ja stand up komöödiast. Ma käisin koolides, noortekeskustes, kultuurimajades, festivalidel ja teatrites. See oli SUUREPÄRANE! Inimesed olid väga huvitatud, pühendunud ja toetavad. Nad ka naersid mu naljade peale, mis aitas palju kaasa.

Mis sa arvad, on see teema, mille suhtes jääd sa alati kirglikuks?

Noh, ma suure tõenäosusega menstrueerin, kuni ma olen 50, nii et kui päevad on ka selleks ajaks veel tabu, siis jah. Aga kui ma enam ei menstrueeri, hakkan ma tõenäoliselt rääkima menopausist, sest ka see on teema, millest keegi eriti juttu ei taha teha.

Millega sa praegu tegeled? Kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?

Leiva toob mulle lauale Youtube’is videote tegemine, selle kõrvalt annan ma loenguid ja teen oma stand up’i. Veebruaris olen ma Melodiefestivaleni (sarnane Eesti Laulu konkursile, kus otsitakse Rootsi esindajat Eurovisionile – toim.) saatejuht, mis on Rootsi suurim telesõu – kuus nädalat jutti kuus otseülekannet. Kui ma suureks kasvan, tahan ma olla õnnelik. Ja ma loodan, et mul on jätkuvalt suurepärane metabolism.

Rootsi telenägu, blogija ja autor Clara Henry

FOTO: Johanna Pettersson

Sa kirjutasid oma raamatus, et sa olid lapsena pigem uje. Millised on sinu trikid, et endas julgust leida? Kuidas see kõik muutus – praegu jätad sa mulje, et oled kõike muud kui uje!

Ma olin tõesti väga häbelik ja endasse tõmbunud. Mind ei kiusatud, aga ma polnud kunagi üks lahedatest lastest. Tegelikult ma arvan, et Youtube muutis kõike – mingi ime läbi tekkis mulle kohe lai fänkond. See oli ajal, kui Youtube oli just Rootsis populaarsust kogumas ja mul polnud eriti konkurente. Kui sulle iga päev öeldakse, kui ilus, naljakas ja tark sa oled, siis sa tunnedki end aja möödudes aina enesekindlamalt. Aga ma usun, et inimesed peavad harjutama, et julgust leida. Kui ma endast mõtlen, kujutlen ma end tegelikult tagasihoidlikuna – lisatud ehk vaid väike tilk Kanye Westi.

Kes on su eeskujud?

Mu lemmikjuutuuberid on Grace Helbig, Mamrie Hart ja Hannah Hart. Nad on PARIM, mida internetil on pakkuda. Vahepeal avastan ma, et räägin nagu nemad, sest ma lihtsalt pean neid hüsteeriliselt naljakateks.

Millised on lisaks mensiteemale teised feminismiga seotud probleemid, millega sa igapäevaselt võitled ja maailma muuta püüad?

Oh, ära üldse alustagi! Rootsi on küll tore riik, kui asi puudutab feminismi. Enamik inimesi mõistab, mis feminism on – politiiline, sotsiaalne ja majanduslik sugudevaheline võrdsus. Aga alati on teatud hulk inimesi, kes seda ei mõista. Kellele ei meeldi, et naised tõstavad häält ja nõuavad: «Hei, asjad pole just ausalt korraldatud, kas me võiksime seda muuta?» Ja kui sa oled feminist, eriti, kui sa oled tüdruk, kes on väga edukas, kipuvad inimesed sind vihkama ja ähvardama. Nii et alati on ka see aspekt. Ühtlasi ma usun, et naistevastane vägivald on miski, millest me liiga vähe räägime.