Purustame müüte: hügieeniga seotud uskumused, mille võid unustada

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Puhtus on teema, mis tekitab alati inimestes kirglikke tundeid. Ehk on asi selles, et me kõik tahame näha meid ümbritsemas puhtaid ja viisakaid inimesi, ehk aga selles, et hügieen on niivõrd isiklik asi.

Lükkame LiveStrongi abiga ümber seitse hügieeniga seotud müüti. Nõu annavad mikrobioloog Jason Tetro ja dermatoloog Mike Swann.

1. Sa pead iga päev duši all käima. Mõlemad eksperdid nõustuvad, et igapäevane duši all käimine pole vajalik, seda muidugi juhul, kui su töö ei eelda suurt higistamist ning ei määri sind nähtavalt päeva jooksul ära. Iga paari päeva tagant pesemisest piisab, et mitte lasta mikroobidel liiga rõõmsalt elutseda ning paha lõhna, aknet või nahaärritusi tekitada.

2. Avalikud tualetid on tervisele ohtlikud. Naisena oled sa tõenäoliselt läbi viinud tsirkuseetenduse, milleks on räpase tualetipoti kohal kõõlumine, et ihu kergendada. Mikrobioloog Tetro aga ütleb, et kuigi avalike vetsude prill-lauad on kaetud bakteritega, on seda ka sinu kodune tualett. Nad ei kujuta su nahale mingit ohtu, nii et seni, kuni sul pole avatud haavu, ei tohiks ka avalikus vetsus potile istumine sulle mingit ohtu kujutada.

3. Kuumaveevannid on bakteripesad. Jaccuzi’del ja kümblustünnidel on kohutav maine, me oleme kõik kuulnud lugusid «õitsema läinud» veest tünnis pärast pidu. Tetro sõnul elavad nendes muidugi bakterid, kuid tegemist on üldiselt ohutute tegelastega. Mõned võivad olla küll ohtlikud, näiteks E. coli. Seniks aga, kuni korralikult tünni puhastatakse, pole vaja karta.

4. Parim kodukeemia on antibakteriaalne vahend. Niisked ruumid on bakterite lemmikkohad, nii et sa võid arvata, et parim lahendus on rünnata neid antibakteriaalsete vahenditega. Tetro sõnul sisaldavad need aga ainet, mis pole eriti tubli bakterite hävitamisel, küll aga on keskkonnamürk. Paremini töötavad vesinikperoksiidi sisaldavad ained.

5. Desinfektsioonivahend eemaldab kätelt kõik bakterid. Swann ütleb, et kuigi vahend vähendab kätel elutsevate bakterite hulka, on müüt, et pärast seda on käed koheselt bakterivabad. Ta tuletab meelde, et nahal elutsevad bakterid on normaalsed ja neid ei peagi saama täielikult hävitada. Parim viis käte puhastamiseks on aga jätkuvalt seep ja vesi.

6. Deodorant on tervislikum kui antiperspirant. 2000. aastate alguses uuriti, kas antipersiprantidel on mingi seos vähiga. Leiti, et alumiiniumipõhised koostisosad ja parabeenid põhjustasid küll vähirakkude kasvu, kuid seos pole üks-ühene. Vahe on selles, et deodorandid kontrollivad nahal elutsevate mikroobide populatsiooni, antipersiprandid aga naha niiskustaset, selgitab Tetro. Mõlemad on lühiajaliselt efektiivsed, teisalt võib deodorandis sisalduda teisi sulle kahjulikke aineid.

7. Sa peaksid vähemalt kord kuus oma voodipesu vahetama. 2013. aastal Inglismaal läbi viidud uuringus selgus, et mehed vanuses 18-55 vahetavad oma voodipesu neli korda aastas ja vallalistel meestel on ainult üks voodipesukomplekt. Naistel on üldiselt kolm erinevat komplekti ning nemad vahetavad voodipesu iga paari-kolme nädala tagant. Teaduse vaatenurgast on aga tegemist natuke rõveda harjumusega. Tetro räägib, et iga tund eraldame me miljoneid baktereid, kes higi ja niiskuse keskkonnas hakkavad paljunema. Enamik neist on küll kahjutud, kuid mõend võivad põhjustada nahaärritusi ja aknet. Ebameeldivuse tipus on tolmulestad, kes voodis elavad ja kõigest sellest toituvad. Selleks tuleks vahetada voodilinu kord nädalas ning pesta neid kuuma veega.

Tagasi üles