Seitse teaduslikku meetodit, kuidas teha kindlaks, et partner sind petab

FOTO: SCANPIX

Kas sa oled kunagi mõtisklenud selle üle, kui truu suudab su partner tegelikult olla? Tõenäoliselt oled, ja selles pole midagi imelikku. 

Kahjuks ei ole võimalik sellele kindlat vastust anda, kuid erinevatele uuringutele toetudes on võimalik elukaaslase truudusetuses selgusele jõudmisega vähemalt algust teha. 

Populaarteaduslik portaal IFLScience kirjutab seitsmest meetodist, kuidas välja uurida, kas partner võiks su eest midagi väga olulist varjata. 

Küsi sõbralt

Teised inimesed - isegi võõrad - oskavad üllatavalt hästi ära tabada, kui kellegi teise suhtes on midagi korrast ära. BYU psühholoogid tegid katse, milles lasid paaridel koos teatud objekte joonistada nii, et joonistajal olid silmad kinni ja teine juhendas teda kõrval. Enne alustamist lasid teadlased paaril privaatselt vastata oma suhte kohta mitmesugustele küsimustele, muuhulgas ka sellele, kas nad on kunagi petnud. Seejärel filmiti paare joonistamas ja videot näidati võõrastele, kes pidid arvama, millistes suhetes on üks partneritest teist petnud. Tulemused olid üllatavalt täpsed. 

Teadlased järeldasid, et paare koos tegutsemas jälgides saab välise vaatluse abil märgata truudusetust või südamevalu. 

Mõtle selle peale tehes midagi muud

Oma lähedaste iseloomu oskavad inimesed enamasti väga halvasti hinnata. Vähemalt teadlikult küll. Kui meil on aga võimalus teise tegusid alateadlikult analüüsida, õnnestub tõde pettusest palju paremini eristada. 

2013. aastal lasid psühholoogid juuratudengitel hinnata, kas tunnistusi andvad inimesed valetavad või mitte. Enne vastamist anti neile mõtlemiseks aega. Need, kes pidid vahepeal mõtlema millelegi muule kui hinnatavale juhtumile, said paremini aru, kas tunnistusi andev inimene valetab või mitte. 

«Need tulemused näitavad, et inimaju saab küll pettuse ja tõe eristamisega hakkama,» võtsid uurijad oma töö kokku, «kuid võime selleks peitub varasemalt tähelepanuta jäänud meetodis.»

/ Scanpix

FOTO: SCANPIX

Pane hoolsalt tähele, milliseid sõnu ta kasutab

Psühholoogiaprofessor James W. Pennebaker vaatas oma hiljuti avaldatud uuringu tarbeks kolleegi Diane Berryga andmeid, mille nad kogusid kokku ühe tekstianalüüsiprogrammiga. Nii avastasid nad, et kui keegi üritab tõde vältida, siis kajastub see kindlas keelelises mustris. 

Näiteks kasutavad valetajad vähem:

  • mina-vormi - «mina», «ma», «minu», «mu»;
  • kognitiivseid sõnu - «arvama», «mõistma»;
  • välistavaid sõnu - «aga», «välja arvatud» jne.

Küll aga kasutavad nad rohkem:

  • negatiivseid emotsioone väljendavad sõnu - «viha», «vihkama», «vaenlane»;
  • liikumist tähistavaid verbe - «kõndima», «liigutama».

Kuula, mis häälega ta räägib

Hiljuti lasid Kanada teadlased grupil vabatahtlikel kuulata paari inimese häält ja hinnata, kui atraktiivseks nad kumbagi rääkijat peavad. Seejärel paluti neil arvata, kui suure tõenäosusega kumbki neist suhtes oma partnerit petaks. 

Katses osalenud naised arvasid, et suurema tõenäosusega petaks madala häälega mehed. Mehed aga arvasid, et suurima tõenäosusega petaks kõrge häälega naised.

Ka varasemad uuringud on näidanud, et madalama häälega meestel on rohkem testosterooni ning kõrget testosterooni taset on seostatud sagedasema petmisega. Seni pole aga tõestatud, kas uuringud kinnitavad ka sarnast arvamuse kehtimist naiste kohta.

Jälgi, kuidas ta kasutab sotsiaalmeediat

Kas partner kulutab rohkem aega Snapchatile kui sulle? Kuigi Snapchati ei ole veel uuritud, näitavad värkemad uuringud, et inimesed, kes kasutavad aktiivselt Facebooki ja Twitterit, satuvad suurema tõenäosusega sotsiaalmeediaga seotud konfliktidesse ja ühtlasi on ka suurem tõenäosus, et nad on truudusetud, lähevad oma partnerist lahku või lahutavad.

Missouri Ülikooli teadlane Russell Clayton analüüsis umbes 600 Twitteri kasutaja harjumusi. Enamasti külastasid inimesed Twitterit viiel päeval nädalas ja korraga umbes tund aega. Need, kes pühendasid Twitterile oluliselt kauem aega, läksid oma partneriga suurema tõenäosusega palju tülli, petsid ja lahutasid. Mida rohkem aega Twitteris, seda hullemad tagajärjed paarisuhtes. 

Loomulikult on vähetõenäoline, et säutsumine, pidev postitamine ja laikimine otseselt petmist põhjustavad, kuid uuring kinnitas siiski, et nende kahe tegevuse vahel on seos.

Pane tähele ootamatuid muutusi partneri käitumises

Kui sa oled oma elukaaslasega juba pikka aega koos olnud, siis tunned teda päris hästi ja ilmselt ka tead, kuidas ta tavaliselt käitub - milliseid toitusid ta sööb, kuidas reageerib väljakutsetele ja üllatustele, kui hästi ta sind kuulab jne. 

Käitumisanalüütik Lillian Glass, kes on koostööd teinud ka FBIga, avastas oma teadustöös, et petja olemuse reedavad teatud ohumärgid nagu järsud muutused kehakeeles, näoilmetes ja kõnemustrites. «Keha kogeb neid muutusi siis, kui inimene on närviline või stressis ja pinges - ehk siis, kui sa valetad,» kirjutab ta oma raamatus «The Body Language of Liars» («Valetajate kehakeel»).

Pane tähele vaikimist, isiklikke rünnakuid ja küsimuste kordamist

Glassi selgitusel on üks valetamisele viitav selge märk suutmatus rääkida. Kuna närvisüsteem reageerib stressile suukuivusega, tekib rääkimisega kergeid raskusi. 

Teiseks kaldub valetaja oma vastast isiklikult ründama ja ei vasta talle esitatud küsimustele, ütlevad oma raamatus «Spy the Lie» («Nuhi valetajat») CIA veteranid Philip Houston, Michael Floyd ja Susan Carnicero.

2011. aastal leidis UCLA psühholoogiaprofessor R. Edward Geiselman, et valetajad hakkavad tihtipeale neile esitatud küsimusi järele kordama. Tõenäoliselt selleks, et endale vastuse vormimiseks aega juurde saada.