Grete Tammoja: asi pole selles, et häid mehi vähe oleks

Grete Tammoja

FOTO: Erakogu

Õnnelik suhe – see on midagi, mida enamik meist ihkab ja igatseb, kuid mis paistab osaks saavat vaid vähestele. Miks paistab ühtedele õnn naeratavat ning nad leiavad selle ühe ja õige inimese ja veedavad ülejäänud elu õnnelikult koos, samas kui teised jäävad ka pika otsimise järel ikkagi pika ninaga?

Häid mehi pole vähe, tuleb vaid luua realistlikud ootused

Ma tean nii palju naisi, kes leiavad, et häid mehi on vähe (veel vähem muidugi häid vallalisi mehi) ja neid on vaja tikutulega taga otsida ning on täiesti paratamatu, et otsingute käigus komistatakse mõne täieliku kaabaka otsa. Ollakse mõnda aega suhtes ja liigutakse seejärel edasi parematele jahimaadele, lootuses lõpuks ikkagi leida üks nendest äärmiselt haruldastest «headest meestest».

Keegi meist ei ole perfektne ning kahtlemata ei tasu seda oodata enda unelmate kaaslaselt. Naised, kes on loonud endale unistustes ideaalmehe, on juba ette pettuma määratud, kuna sellist meest ei ole lihtsalt olemas. Võib-olla tasuks kaaslast otsides pigem endale kõrva taha panna, et ükski inimene ei saa 100protsendiliselt kellegi ootustele vastata, igaühel meist on oma head ja vead, oma kiiksud ja imelikud harjumused ning tagatipuks veel olenevalt ilmastikutingimustest ja tähtede seisust muutuvad tujud.

Neil naistel, kes pidevalt ühe mölaka otsast teise otsa kipuvad koperdama, soovitaksin ma hoopis hetkeks peeglisse vaadata ja endalt küsida: «Kas on tõesti probleem meestes või äkki hoopis minus endas?» Kas sa ise vastad kõigile teise poole ootustele? KassSina oled see meeste poolt otsitav maagiline «hea naine»? Kas sina teed alati kõike õigesti ja sul pole ühtegi halba harjumust? Andke andeks, aga no ma ei usu seda hetkekski. Ja sellest ei ole ju tegelikult midagi! Me oleme kõik ühed ebatäiuslikud olevused ja me peame sellega leppima. Milleks luua endale kaaslase suhtes sellised standardid, milleni keegi küündida ei suuda? Tehke pigem kompromisse ja püüelge koos parema mina ja helgema tuleviku poole. Nii võidki ühel hetkel avastada, et see järjekordne lurjus ei olegi mitte lurjus, vaid just see täiuslikult ebatäiuslik inimene, kellega soovid enda ülejäänud elu veeta ning kellega koos tahaksid ka ise kasvada ja areneda.

Hea suhte võti on suhtlemine

Tänapäeval on nii levinud arvamus, et kui midagi on katki, siis tuleb see nii ruttu kui võimalik uue vastu välja vahetada. See on muidugi ühest küljest arusaadav, kuna meil on kiiresti muutuv ja arenev maailm, mis pakub meile igal sammul üha uuemaid ja huvitavamaid tooteid. Inimestel on tekkimas suhtumine, et uus on alati parem ning see mentaliteet kipub materiaalsete hüvede pealt üle kanduma ka suhtemaailma. See aga toob kaasa selle, et juba esimese konflikti tekkides kiputakse tihtipeale suhtele käega lööma. Probleemi tekke põhjusesse ei viitsita süübida, kuna palju lihtsam on ju teha kiire lõpp ja eluga edasi liikuda.

Inimesed tunduvad aga unustavat, et suhe ei peagi olema alati lust ja lillepidu. Probleeme ja lahkarvamusi esineb igas eluvaldkonnas, ei ole need suhted siinkohal mitte midagi erilist. See ei tähenda aga koheselt, et suhe pole õnnelik või on pöördumatult katki, osapoolte koostöös on takistustest üldiselt võimalik võrdlemisi lihtsalt üle saada ning seeläbi veel teineteist paremini tundma õppida ja suhet veelgi tugevadada. Need, kes aga esimesel võimalusel rätiku nurka viskavad, ei saagi kunagi seda mõistma, kuna nende meeltes heliseb vaid alarmkell: «Suhe on katki! Otsi uus ja parem!»

Nii röövitaksegi endalt midagi sellist, mis tegelikult väikese vaevaga oleks võinud olla midagi suurepärast. Tihtipeale langevad need sarisuhete harrastajad veel muidugi ka sellesse kategooriasse, kes loovad endale ebarealistlikud eeldused ning on seega juba enne suhte algust hukule määratud.

No mulle lihtsalt ei mahu pähe, kuidas on tänapäeval inimestel täiesti ununenud need põhilised alustalad, millel enamik häid suhteid põhinevad: suhtlus, kompromissid ja soov suhte kallal vaeva näha.

Vähene suhtlemine on tõenäoliselt üks olulisemaid põhjuseid, miks suhted tänapeäval purunevad. Enamik vestlusi toimub läbi nutiseadmete, mistõttu tundub, et inimestel hakkab kaduma normaalse näost näkku suhtlemise oskus. See on aga kindlasti ka üks paare kaugendavaid asjaolusid, suheldaksegi ainult läbi telefoni või interneti, kaotades seeläbi otsese suhtluse vahetu emotsiooni. Õppigem uuesti suhtlema, sest uskuge mind «mina süda sind» läbi Facebooki chat’i ei ole pooltki nii hingeminev, kui seda on päriselt välja öeldud armastuseavaldus. Ma olen kindel, et kui enda teise poolega piisavalt suhelda ning veelgi enam, teineteisega suhtlemist nautida, siis ei tule ka nii kergelt pähe konflikti puhkedes kohe kõik katki jätta ja uut otsima hakata.

Kui ei osata omavahel suhelda, siis on märksa keerulisem õppida omavahel kompromisse leida ning on ka mõistetav, kui kaob soov suhet päästa, kuna partner ei ole see inimene, kellega enda muresid ja rõõme jagatakse, vaid lihtsalt keegi, kellega koos eksisteeritakse. Võiks öelda, et suhtlemine on võti, mis avab ukse kompromissidele ning tänu millele üldse tekib soov suhet hoida ja parandada.

Õnnelik suhe ei ole midagi, mis tekib lihtsalt sõrmenipsu jõul. Samamoodi nagu pole olemas perfektset inimest, ei ole olemas ka perfektset suhet. Igas suhtes esineb aeg-ajalt probleeme, mis aga häid suhteid kehvadest eristab on see, kuidas nende probleemidega tegeletakse. Pimesi partneri süüdistamine, koheselt suhte osas alla vandumine ja parematele jahimaadele suundumine on argpükslik ja rumal. Enne võiks ju ometigi proovida teineteisega rääkida, et ühisel jõul ning vajadusel kompromisse tehes jõuda lahkheli lahendamiseni. Esimene variant võib esmapilgul tunduda lihtsama valikuna, kuid see, kel on vähegi oidu peas ning kes soovib pikas perspektiivis jääda stabiilsesse ja õnnelikku suhtesse, valib kahtlemata viimase!

Tagasi üles