Miss Estonia 1931 Lilly Silberg – Eesti kaunitar, kes vallutas Pariisi

Lilly Silberg

FOTO: arhiiv

Teda nimetatakse säravaimaks ennesõjaaegseks missiks, kes oskas oma ilu mitte ainult nautida, vaid sellest ka kasu lõigata. Kuigi Lilly oli siis 25-aastane, oskas ta käituda nagu tõeline daam ja tänu sellele saatis teda edu ka rahvusvahelisel areenil.

Iludusvõistlused

Esimene üle-Eestiline missivõistlus korraldati 1923. aastal. Järgmised 1925, 1929 ja 1930. 1931.aasta võistlus jäi eelviimaseks enne Teist maailmasõda ja leidis kõige suuremat kajastust nii ajakirjanduses, ringhäälingus kui ka kunstis. Eesti Naisliit otsustas 1931. aastal, et naised peaksid täiesti eitavalt suhtuma sellistesse võistlustesse, mis demoraliseerivalt mõjutavad naise hinge ja avaldavad kasvatuslikult halba mõju noorsoole. Kuid nende hääl jäi kuuldamatuks isegi naiste hulgas. Viimane valimine toimus 1932. aastal.

1931. aasta missivõistluse korraldas Päevaleht. Kuna meedia oskas teha suurepärast propagandat, siis oli rahva huvi tohutu. Igast maakonnast valis Tallinna žürii 12 ilusamat. Päevaleht määras Miss Estoniale rahalise auhinna 100 000 senti ja lubas tasuda reisi- ja elamiskulud Pariisis Miss Euroopa valimistel. Päevaleht kajastas võistluse käiku pea igapäevaselt ja seega said võistlejad hulganisti kuulsusesära. On ju ammu teada, et meedia on see võimas jõud, kes loob kuulsused.

18. jaanuaril tutvusid žürii ja võistlejad Päevalehe saalis korraldatud teelauas. Võistlustel esineti trikoovoorus ja tualetis. Iga vooru järel langes osa välja ja lõpuks valiti kolm kaunimat. Tulise vaidluse järel kuulutati lõpuks missiks Harjumaad esindanud Lilly Silberg. Päevalehe maja ees oli sel õhtul rahvast murdu.

Järgmisel õhtul toimus Estonia kontserdisaalis iluduskuninganna kroonimine. Selle õhtu piletid olid ammu viimseni välja müüdud. Aktusele järgnes Estonia valges ja punases saalis ball, millest võtsid osa kõik lõppvõistlusel esinenud kaunitarid. Estonia ballil osales ligemale 1800 inimest ja ball kestis hommikuni. Raadioülekannet tegi Felix Moor ja filmis Konstantin Märksa.

20. jaanuari Päevalehes ilmus lühike usutlus Lilly Silbergiga, kus paljastati veidi ka missi varasemat elukäiku:

«Eesti iluduskuninganna Lilly Silberg on sündinud 10. aprillil 1906. aastal ja kuulub lasterikkasse perekonda. Tal on neli õde ja üks vend. Õppinud on prl Silberg Tallinna ühisgümnaasiumis ja ametis praegu «Kawe» schokolaadivabrikus. Preili Silberg oli valiku teadasaamisel otsekoheselt õnnelik ja avaldas «Päevalehe» toimetuse esindajale tagasihoidlikult, et ta ei teadnud arvata ette nii suurt edu. Peale valikut Harjumaa kolme kaunima hulka hakanud prl Silberg lootma, et ta pääseb ka vahest ülemaalise võistluse kolme hulka. Iluduskuninganna õde elab Pariisis ja prl Silbergil olnud juba pikemat aega kavatsus sõita vaatama teda sinna. Ettevalmistused Pariisi-sõiduks olnud just käimas, kui kuulutatud välja «Päevalehe» iludusvõistlus ühes Pariisi-sõidu võimalusega… Kaalutlusega kulus päevi, kuni asja lahendas oma vahelesegamisega tädi, kes saatis «Päevalehe» iludusvõistlusele tarvilikud ülesvõtted.»

Isa Jaan Silberk oli pärit Märjamaalt Männiku mõisast ja ema Elvine Hergauk sündis Kurna mõisas, Jüri kihelkonnas, koolmeistri peres. Nad abiellusid 1899. aastal Tallinnas. Lapsed sündisid kõik Tallinnas: Ralf Johannes (1900), Alice Wilhelmine (1902), Hedvig Adolphine (1904), Lilly Susanne (1906) ja Ellen Dagmar (1907). Isa oli ametilt tisler.

Miss Euroopa valimised

Miss Euroopa võistlus toimus Pariisis. Silbergi saatjaks seal oli Päevalehe peatoimetaja Harald Tammer ja missi ema Elvine. See on omapärane fakt, et Miss Euroopa võistlustele paluti tollal tulla kindlasti oma emaga. Esimese öö Pariisi saabudes veetis pere Ellen Silbergi juures, kes sel ajal töötas Poulet’ moemajas mannekeenina. Igapäevaselt ilmusid Päevalehes artiklid missi rongisõidust Pariisi, tema tegemistest Pariisis, võistluste käigust ja kajastustest ülemaailmses pressis.

Pariisi ajalehed märkisid, et Miss Belgia ja Miss Austria kõrval äratas kõige suuremat tähelepanu Miss Estonia ning et tal on lõppvõistlusteks kõige paremad šansid. Pariisi Molineux’ moesalong varustas Eesti kaunitari riietega – talle tehti must õhtukleit ja sametist õhtumantel hermeliinkraega.

Võistlustel nimelt trikoovooru ei toimunud. Päevaleht kasutas reklaamivõttena isegi seda, et helistas õhtul pärast võistluste toimumist Pariisi hotelli ja tegi Lillyga intervjuu, mis järgmise päeva lehes kohe ilmus. See oli midagi uut ja meeldis lugejatele väga.

Paraku jäi Lilly siiski žürii häältearvult teiseks ja iluduskuningannaks krooniti Prantsusmaad esindanud kaunitar. Sellegipoolest oli tema vastuvõtt kodus väga rahvarohke nii siis, kui rong peatus Valgas kui ka hiljem pealinnas. Tema reisil antud intervjuudest saame teada, et:

«Miss Estonia on kõrgekasvuline sinisilmaline blondiin, naine, nagu sellest unistavad tuhanded mehed. Miss Estonia on täiskarsklane ega suitseta. Ta armastab tublisti sporti. Talvel suusatab ja uisutab meeleldi. Suvel teeb suurt lõbu ujumine ja tennis. Tantsib hästi ja tihti. Lemmiktants tango… Prl Silberg  pooldab lühikesi juukseid ja pikki kleite.»

Kaunist missi kutsuti esinema paljudele üritustele – aktustele, ballidele, ametlikele koosviibimistele. Lilly Silberg oskas hoolitseda selle eest, et tema populaarsus ei hääbuks ja kasutas igat võimalust: lasi end Pärnu rannas pildistada koos riigivanemaga, esines kinodes ja ballidel tasu eest ja tasuta, lasi teha endast  marmorbareljeefi ning tema näopilt kaunistas isegi paberossipakendit.

Elu pärast missiaastat

Pärast oma peadpööritavat elu kodus siirdus Lilly õe Elleni soovitusel 1932. aasta jaanuaris tööle Pariisi Maggy Rouffi moemajja ja 1934. aastast töötasid nad koos mannekeenidena Jean Patou’ moeäris. Nad olid oma eluga Pariisis väga rahul ja teenisid Eesti mõistes lausa ulmelist palka. 1934. aasta lõpul valiti ta poseerima antiikkreeka marmorkuju tarvis, mis paigutati tol ajal valminud maailma suurima luksusauriku Normandie teatrisaali.

Lillyl oli moemajas palju kokkupuuteid Pariisi kõrgema seltskonnaga. 1936. aastal tutvus ta keemiainsener Dick Brizardiga, kellel oli oma keemialaboratoorium ning maja Pariisis ja villa Prantsusmaal. Brizard oli kuulsa liköörivabrikandi Marie Brizard’i järglane. Lilly ja Dicki pulmad toimusid 6. augustil 1938. aastal ja pärast abiellumist loobus naine tööst moemajas.

Lapsi neil polnud. Sõja ajal oli Dick Brizard hävituslendur ja tema lennuki tulistasid sakslased alla. Mees jäi küll ellu, kuid selgroog oli vigastatud ja oma edasise elu veetis ta ratastoolis. Lilly õlul lasus vastutus tema eest hoolitsemisel.

Dick suri 9. oktoobril 1963 ja pärast seda läks Lilly elama õe juurde Marseilles’sse. Villa oli tal endiselt alles ja seal armastas ta veeta oma suvesid.

14. oktoobril 1969 suri Lilly Silberg-Brizard Marseilles’s. Tal oli diagnoositud rinnavähk. Lilly maeti Brizard’ide perekonna kabelisse Pariisi lähedal.

Lilly hea maitse ja moetundlikkus on edasi kandunud nende suguvõsas põlvest põlve. Oma vana-vanatädi hea maitse on pärinud eesti moedisainer Lilli Jahilo, kes olevat ka nime saanud oma kuulsa esivanema järgi. Nüüd innustavad aastakümneid tagasi tehtud pildid Miss Estonia 1931st uue moe sündi.

Tagasi üles