Mitu drinki nädalas teeb sind alkohoolikuks?

FOTO: Phovoir / Scanpix

Võib olla raske aru saada, kust läheb piir sotsiaalse tipsutamise, alkoholi kuritarvitamise ja alkoholismi vahel. Enamik inimesi ei saa arugi, kui nad on piiri ületanud ning isegi, kui sa omaette mõtiskled probleemi üle, pühid sa selle tõenäoliselt kiirelt peast – seda nimetatakse eituses elamiseks.

Kuidas aga teada, et sul on alkoholiga tõsiseid probleeme? Oleks hea, kui oleks kindel mõõdik, näiteks: «Kui ma joon nädalas alla viie dringi, ei ole mu käitumine probleemne.» Või: «Kui ma ei joo üksinda, pole ma alkohoolik.» Kahjuks aga sellist mõõdikut pole. Üks olulisemaid küsimusi, mida terapeut Deanna Jordan oma patsientidelt küsib, on aga hoopis see: mitu korda nädalas mõtled sa joomisele?

Sealt edasi saab juba arutleda järgmiste küsimuste üle:

  • Kas sa tunned sageli, et sul on vaja juua?
  • Kas alkohol, järgmine drink või järgmise dringi planeerimine võtab suure osa su mõtetest ja energiast?
  • Oled sa kunagi tahtnud joomist lõpetada, kuid peagi avastad end, taas jook näpus?
  • Oled sa loobunud tegevustest, mida sa naudid, selmet juua?
  • Pead sa jooma rohkem, et saavutada sama efekti, mis varem tuli vähema koguse alkoholi abil?

On üks lihtne reegel – tegemist on alkoholismiga, kui alkohol on põhjustanud su elus vaimseid, füüsilisi ja emotsionaalseid probleeme, alkohol pole enam «luksus», vaid on vajadus.

Alkoholism ja sõltuvushäired liiguvad sageli perekonnaliine pidi, kirjutab Jordan AOLis. Kui kellelgi su perekonnas on olnud alkoholiga probleeme, on sul suurem tõenäosus sellega hätta sattuda. Samuti oled sa riskigrupis, kui kannatad ärevuse, depressiooni või bipolaarse häire all. Need haigused toovad sageli kaasa selle, et inimene püüab ise end alkoholi abil ravida ja sümptomeid leevendada.

Kui sa ei ole veel selgusele saanud, kas sul on alkoholiga probleeme, võid lisaks vastata neile küsimustele:

  • Kas sa tunned end sageli joomise pärast süüdi?
  • Kas sa tunned, et pead joomist varjama?
  • On su lähedased avaldanud muret su joomisharjumuste üle?
  • Kas sa sageli jood rohkem, kui oled plaaninud?
  • Kas sul on joomisest mäluaugud?
  • Kas sa tunned, et pead jooma, et lõõgastuda?
  • Kas sa ärkad pärast joomaõhtut värisedes ja nii kehva enesetundega, et seda saab parandada ainult ravim või järgmine drink?
  • Kas sa tunned end ebamugavalt kohtades, kus pole alkoholi saadaval?
  • Oled sa kunagi püüdnud oma joomist kontrolli alla saada?
  • Oled sa mõelnud, et su elu oleks parem, kui sa ei jooks?
  • Kadestad sa inimesi, kes suudavad alkoholi ilma tagajärgedeta tarbida?

Kui sa vastasid jaatavalt kolmele või vähemale küsimusele, on sul tõenäoliselt alkoholi kuritarvitamisega kerged probleemid. Kui sa vastasid jah neljale kuni seitsmele küsimusele, on sinu juures näha alkoholismi tunnusmärke. Sa oled jõudnud ohualasse ja peaksid kellegagi konsulteerima, et abi saada. Kui sa vastasid jaatavalt 8-12 küsimusele, on sul tõsiseid probleeme alkoholiga ja sa võid vajada ravi.

Pane tähele, et tegemist pole meditsiinilise testiga, kuid see annab sulle mõtteainet – just need on asjad, mida sa peaksid enda juures jälgima, kui sa kahtlustad, et sul on probleeme alkoholiga. Ainus inimene, kes saab otsustada, et sul on alkoholismiga probleeme, oled sa ise. Keegi teine ei saa nendele küsimustele sinu eest vastata. Kui sa ausalt endale ja oma joomisharjumustele otsa vaatad, on sul võimalik otsustada, kas sa peaksid kellegi poole abi saamiseks pöörduma. Nii on võimalik läbi elu ilma alkoholi abistava käeta liikuda ning jõuda parema, tervislikuma ja selgema eluni.

Eestis saab abi näiteks veebilehelt Alkoinfo.ee. Nende veebilehelt leiab abistavaid artikleid ning ka kaardi, kust leiad endale lähima nõustamiskeskuse. Veel pakuvad lahendusi veebiküljed narko.ee, lahendus.net ja enesetunne.ee.

Tagasi üles