Nahanälg ehk mis juhtub inimesega, keda keegi ei puuduta?

FOTO: SCANPIX

Liikumise «Free Hugs» («Tasuta kallistused») looja Juan Mann tundis tähendusrikkast inimlikust kontaktist nii suurt puudust, et läks tänavale võõraid inimesi kallistama. Võimalik, et nii mõnigi meist oskab end sisimas temaga samastada.

Kui tihti tunned sina end üksikuna, ihalemas rohkem lähedust kui sa igapäevaselt saad? Võib-olla sooviksid, et su partner näitaks oma kiindumust rohkem välja. Võib-olla oled edutult proovinud püüda rohkem teatud inimeste lähedust, aga kuna see ei õnnestu, tunned puudutustest jätkuvalt puudust. Kui tundsid end ära, võib sindki painata levinud mure, nahanälg. Usu, sa pole sugugi üksi.

Psychology Today kirjutab, et:

  • Kolm neljast täiskasvanust on nõus väitega, et inimestel on nahanälg.
  • Tänapäeval elab üksi rohkem inimesi kui kunagi varem.
  • Ühel neljast täiskasvanust ei ole tähtsatest asjadest mitte kellegagi rääkida. 
  • Üksildustunne täiskasvanute seas on viimase kümne aastaga kasvanud 16 protsendini.

Need faktid aitavad mõista nahanälja olemust - mõistmist, et lähedusest jääb puudu ja soovist seda rohkem saada. Enamasti seostatakse nälga loomulikult toiduga, kuid olgem täpsed - nälg ei tulene ainult sellest, et inimene tahab süüa. Nälg tekib siis, kui inimene peab sööma, selleks on eluline vajadus. Samuti tekib janu siis, kui peab jooma, või uni siis, kui tuleb magada. Inimkeha teab väga hästi, mida tal läheb normaalselt toimimiseks vaja ja nii nagu näitavad uuringud, kuulub lähedus toidu, vee ja unega ühte hulka. 

Nii nagu on toidu-, vee- ja puhkuse puudumisel kehale ränk mõju, on sellel ka läheduse puudumisel. Hiljuti tegi dr Kory Floyd 509 täiskasvanuga uuringu, et analüüsida nn nahanälja ülesehitust ja seda, kuidas see seostub puudujääkidega suhtluses, suhetes ja tervises. Tulemused olid järjepidevad ja silmatorkavad. Võrreldes mõõduka või vähese nahanäljaga inimestega on suure nahanäljaga inimesed mitmekülgselt väga ebasoodsas olukorras. Täpsemalt on lähedusepuudust kannatavad inimesed teisest õnnetumad ja üksildasemad, neil esineb sagedamini stressi ja depressiooni ning üldises plaanis on neil ka halvem tervis. Nad ei tunne lähedaste toetust ja nad pole oma suhtega eriti rahul. Neil esineb rohkem tuju- ja ärevushäireid ning sekundaarseid immuunsüsteemi häired. Teistest suurema tõenäosusega võib neil olla  aleksitüümia ehk võimetus oma tundeid mõista ja väljendada. Selle tagajärjel on neil ka suurema tõenäosusega raskus suhteid hoida. 

Need tulemused ei näita, et nahanälg kõiki neid negatiivseid seisukordi ise põhjustaks, vaid et inimesed, kes tunnevad puudutustest suuremat puudust, kogevad neid suurema tõenäosusega kui teised. Kui tunned, et sina oled üks nendest, siis ei ole uuringu tulemused sulle arvatavasti mingiks üllatuseks. Hell kokkupuude teise inimesega on tervislikuks eluks nii oluline, et kui sellest jääb vajaka, hakkab inimene kannatama. 

Õnneks ei ole nahanälg püsiv olukord. Meil kõigil on võimalus oma ellu rohkem lähedust tuua. Esiteks pane oma nutitelefon käest ja suhtle kellegagi silmast silma. Neile, kel on nahanälg, ei piisa tehnoloogia abil suhtlemisest, sest inimkontakt on ainus, mis päästab.

Tagasi üles