Mida teha, kui laps ei maga korralikult?

FOTO: SCANPIX

Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonna kaudu küsitakse päris sageli beebi ja väikelapse uinumisraskuste ja kehva ööune võimalike põhjuste kohta. Seetõttu koostasid perekeskuse e-nõustajad nimekirja levinumatest põhjustest, mis tekitavad uinumisraskusi või rahutut und. Oluline on teada, et umbes 30 protsendil väikelastest esineb uneprobleeme, kuid enamasti kaovad need hiljemalt lapse kolmanda eluaasta jooksul.

Laste uinumisraskuste ja uneprobleemide võimalikud põhjused:

1. Päevakavaga seotud põhjused

Väikelastele on oluline rutiin – päevakava ei pea olema minutipealt paigas, kuid oluline on sündmuste järjekord ja seegi, et päevakava oleks päevast päeva enam-vähem sarnane. Kui laps teab, mis teda ees ootab, tunneb ta end turvalisemalt ja on õhtul vähem erutunud.

Uued või erutavad tegevused tuleks võimalusel planeerida päeva esimesse poolde, enne und peaksid olema rahulikumad tegevused – saab vaadata raamatuid, laduda klotse vms. Mõte last enne und n-ö ära väsitada ei pruugi tuua head tulemust, pigem võib see mõjuda und pärssivalt.

Õhtuseks rahunemiseks võiks sisse seada magamamineku-rituaali, mis tähendab, et igal õhtul tehakse asju sarnaselt. Unerituaal on erinevates kodudes erinev, kuid üldiselt on see stiilis: hammastepesu/vann-unejutt/laulmine/kaisulooma valimine vms, pluss tulede kustutamine-head ööd soovimine/kallistamine vms. Rituaal muutub lapse kasvades (nt pildiraamatu vaatamine asendub muinasjutu lugemisega jne).

Kui laps uinub kehvasti ja magab halvasti, tuleks üle vaadata ka päevaune pikkus ja sagedus – nii liiga vähe kui ka liialt palju päevast magamist võib põhjustada uinumisraskusi ja rahutut öö-und.

Päevakava kujundades tasub üle vaadata ka õhtusöögi aeg ja koostis, et kõht oleks öösel täis, kuid keha saaks puhata. Kui lapse kõht on voodisse minnes liialt täis, tegeleb keha seedimise, mitte rahunemisega, ning uinumine on häiritud.

2. Pereliikmete omavaheline halb või vähene kontakt

Juba väga väikesed lapsed tajuvad pereliikmete vahelist pinget ja vaenulikkust, isegi kui kodus ei tülitseta lapse kuuldes.

Lapsed tunnetavad lapsevanema ärevust, õnnetuolekut, rahulolematust jms ning see tekitab temas ebaturvalisuse tunnet ja ärevust.

Uinumisraskuste korral tasub ka üle vaadata, kui «olemas ja kohal» on lapse jaoks tema vanemad. Lihtsalt samas ruumis olemisest ei piisa, lapsele on vaja, et vanem vähemalt kolmandiku tema ärkelolekuajast oleks kohal vaid tema jaoks, st et lapsega suheldakse/mängitakse eakohaselt.

3. Lapse arenguga seotud põhjused

Hammaste tulek tekitab valu juba enne hammaste lõikumist (esimesed hambad tulevad tavaliselt umbes kuuendal kuul ja viimased võivad tulla 30. kuul).

Rahutut und võib tekitada ka iga suurem arenguhüpe (nt seisma/kõndima/rääkima hakkamine). On tavaline, et mingil ajal üritab laps oma uut oskust ka läbi une harjutada (nt tõuseb istuma või püsti).

Kindlasti peab arvestama lapse õrna ja kujunemisjärgus oleva närvisüsteemiga, mis tundlikumatel lastel võib põhjustada öised ärkamisi või n-ö paanikahoogusid (vt Google’ist «unepaanika»).

Teatud vanuseni on lastel raskusi ühest unefaasist teise minemisel ja just see on ärkamise põhjus. Stabiilne unetsükkel kujuneb välja alles umbes 3. eluaastaks, seetõttu muutubki lapse uinumise aeg, une pikkus, sügavus jms.

4. Elusündmuste- või muutustega seotud põhjused

Kui rinnast võõrutamine, reis, kolimine, noorema õe/venna sünd, vanemate lahkukolimine jms sündmused seostatakse uneprobleemidega tihti kiirelt, siis vahel ei osata näha uneprobleemide seost sündmustega, mis last justkui otseselt ei puuduta, kuid puudutab mõnda teist pereliiget (nt mõne pereliikme haigus, töökohavahetus vms). Tasub meeles pidada, et kui lapsevanem on pinges või murelik, saavad lapsed sellest aru ja võivad tunda ärevust ja turvatunde puudumist, mis väljendub kartusena uinuda või unehäiretena.

5. Lapse tervisega seotud põhjused

Ka alles algav haigus segab lapse und.

Leidub hulgaliselt lapsi, kelle öö-und kimbutab nt allergia, millest lapsevanem pole teadlik.

6. Füüsilise keskkonnaga seotud põhjused

Last segab uinumast, kui enne magamaminekut on füüsiline keskkond liiga stimuleeriv – palju valgust ja müra (telekamüra, isa-ema vaidlus, ärritunud telefonikõne jms).

Magamistuba peaks olema pigem jahedapoolne ja õhutatud ruum, sest und võib häirida ka näiteks liiga kuiv õhk.

Üldiselt aitab heale unele kaasa pime tuba, kuid on lapsi, kes eelistavad magada hämaruses. Öölamp võib põleda, kui laps seda nõuab, sest öisel ärkamisel võib pimedus tekitada hirmu, samas kui kuid tuttava ümbruse nägemine soodustab uuesti uinumist.

Kui pärast ülaltoodud nimekirja lugemist tundub sulle lapsevanemana endiselt, et sa ei oska ikkagi oma last aidata, siis on veel ainult üks küsimus: ega sa ennast unustanud ole? Laps tunneb end turvaliselt ja magab paremini, kui ta vanemad on õnnelikud, rahulikud, kannatlikud ja lapse jaoks olemas. 

Tagasi üles