Sadu aastaid on usutud, et pärast lapsepõlve püsib aju muutmatuna, kuni algab vananemisega seotud allakäik. Suurepärase raamatu «Muutuv aju» autor Norman Doidge toob välja olulised avastused, uuringud ja tõsielulood, mis selle uskumuse kummutavad. Aju muudab oma struktuuri nii mõtete kui iga tegevuste ajal, täiustades pidevalt oma närviringeid. Seda aju omadust nimetatakse neuroplastilisuseks (neuro ehk neuronid, meie närvirakud ja plastilisus ehk muudetavus, vormitavus).
Tänu aju võimele muutuda, suudame pidevalt muutuva eluga kohaneda. Aastakümneid tagasi oli elu mõnevõrra mugavam ja aeglasem. Nüüd on inimese isiklik vastutus töö kvaliteetseks tegemiseks parimate lahenduste leidmisel kordades kasvanud. Meie teadmiste ja oskuste «parim enne» tähtaeg on kiire tulema. Kiirete muutuste ajal on väga riskantne jääda selle tähtaja saabumist passiivselt ootama. Seda võib vaadata positiivsena, sest nii hoiame oma aju pidevalt töös ja arenemises.
Kui elame väga rutiinset elu, teeme aastakümneid samal erialal tuttavat tööd, tegeleme harva ülesannetega, mis nõuavad tähelepanu pingsat keskendamist ning räägime endale tuttavas emakeeles, siis pole ime, et meie aju jääb igavusest aastatega kehvemaks.
Mõtle, kui paljusid õppeaineid tuli koolis omandada: võõrkeeled, matemaatika, kirjandite kirjutamine, kaunid kunstid, füüsilised harjutused. Aju oli kogu aeg töös, tegelesime ülesannetega, mis nõudsid tähelepanu ja keskendumist. Kui me sellist eluhoiakut elukestvalt ei jätka, siis jätame suure osa oma imelisest potentsiaalist kasutamata. Kujutle 80-aastast, kes pole 50 aastat oma ajule uusi väljakutseid esitanud ja on tiksunud hallis argipäevas tuttava plaani järgi. Vastukaaluks kujutle aga 80-aastast, kes reisib, tegeleb joogaga, loeb palju, õpib uusi tantse ja võõrkeeli – elab täiel rinnal, selge mõistuse ja treenitud ajuga mahlakat, rikkalikku ja kirglikku elu. Valikute vägi on meie enda käes – millise tuleviku endale luua soovime?
Mina isiklikult armastan väga õppimist ja otsin endale pidevalt võimalusi enesetäiendamiseks. Nii põnev on huvipakkuvas valdkonnas uusi teadmisi ja oskuski omandada, kasvada ja areneda. Võib-olla jäi see pisik mulle külge ülikooliõpingutest, kus omandasin andragoogika (ehk täiskasvanute koolituse) eriala ja nägin, kui avaraks saab maailmavaade elukestva õppimise tulemusena kujuneda ja milliseid võimalusi võib pidev õppimine ellu luua. Seepärast on ka kõik minu töökohad olnud seotud inimeste arengu toetamisega ja koolitusvõimaluste kättesaadavaks tegemisega.
Kui mõne ostu puhul mõtlen pikalt, kas raatsin sellele raha kulutada, siis koolitustesse ning raamatutesse pole mul kunagi kahju investeerida. Surres peame ju kõik materiaalse maha jätma, aga hingerikkus tuleb meiega kaasa, kuhu iganes edasi rändame.
Kas oled kuulnud sõpra ütlemas, et ta on õppimiseks liiga vana, või oled ise nii mõelnud? Seda tuuakse sageli vabanduseks, eriti just suuremate väljakutsete puhul, nagu seda on uue eriala õppimine või uue võõrkeele omandamine.
Michael Merzenich, kes on üks juhtivaid tegijaid neuroplastilisuse valdkonnas, propageerib väga uue keele õppimist vanemas eas. Ta kinnitab veendunult, et meil on võimalik ka eakana järk-järgult kõik oskused taas teravaks lihvida ja sellest tohutult kasu saada. Uue keele õppimine nõuab intensiivset keskendumist ja lülitab tänu sellele sisse aju plastilisuse kontrollsüsteemi. Sellele süsteemile mõjuvad värskendavalt kõik fokuseeritud tähelepanu nõudvad ülesanded: uute füüsiliste tegevuste õppimine, keeruliste mõistatuste lahendamine, karjääriga seotud muutused, mis nõuavad uute oskuste õppimist.
Intervjuus Norman Doidge’le lausub Merzenich, et kõike seda, mis toimub noores ajus, on võimalik näha toimumas ka vanemas ajus. Kui suudame jääda ka tüütu treeningu ajal sügavalt keskendunuks, võivad muutused ajus olla sama ulatuslikud kui vastsündinul.
Seega – öelgem hüvasti uskumusele, et «vanale koerale enam uusi trikke ei õpeta» ja vabanduslausele «ma olen selleks liiga vana». Me ei ole millegi jaoks liiga vanad – me võime olla uue asja proovimiseks liiga laisad, liiga arad või mida iganes muud, aga vanaduse taha enam peitu pugeda ei anna. Aju plastilisus võimaldab meil alati muutusi läbi teha ja oma elu kvaliteeti parandada.
Kohe alustame selle nädala loova elu treeningu harjutustega! Kõigepealt aga lase tuppa värsket õhku ja tee mõni sügav hingetõmme, sest sügav hingamine on aju tervise, selge mõistuse ja terava meele hoidmiseks üks olulisemaid toiminguid.
Aju on meie kehas kõige aktiivsem hapnikutarbija. Kuigi aju moodustab umbes 3% meie kehakaalust, kulutab ta ära 20% kogu kehale saabuvast hapnikukogusest. Kui ajule on tagatud korralik kogus hapnikku, siis saab ta laitmatult oma tööd teha. Seega tee pingsa mõttetöö käigus ergutavaid hingamispause ja hoolitse selle eest, et toas oleks värske õhk.
Katkend on pärit Jaana Ojakääru raamatust «Loova elu teejuht». See onn inspiratsiooniraamat enesejõustamiseks, endas loova külje avastamiseks ja ilusa elu loomiseks.