Viis kasulikku nõuannet, kuidas igapäevase elustiiliga õppimisvõimet toetada

FOTO: PantherMedia / Scanpix

«Andke mulle kuus tundi puu maha saagimiseks ja ma kulutan esimese tunni sae teritamiseks,» on öelnud Abraham Lincoln. Sama põhimõte kehtib ka meie õppimisvõime kohta. Et suudaksime hästi uusi teadmisi omandada, peame hoolitsema oma füüsilise ja vaimse tervise eest. Uurisin, mida arvatakse teadusmaailmas elustiili ja kognitiivsete võimete seostest.

  1. Toitumine

The American Journal of Clinical Nutrition avaldas 2011. aastal uurimistöö, millest selgus, et liiga rasvane toit halvendab inimeste kognitiivseid võimeid. Selles Oxfordi ülikooli uuringus määrati ühele grupile tudengitele tasakaalustatud dieet ja teistele rasva- ning süsivesikuterohke dieet. Esimesed püsisid tähelepanu- ja mõtlemiskiiruse teste täites samal tasemel, teiste sooritus langes. Seega on mitmekülgne toitumine ilmselt hea ainult taljele, vaid ka ajule.

  1. Vee joomine

Kindlasti tuleks enne testi tarvitada piisavalt vedelikku. Edmonds ja teised kirjutasid 2013. aastal ajakirjas Frontiers in Human Neuroscience oma uuringust. Võrreldi gruppi, kus joodi enne testi 500 ml vett ja neid, kes läksid testi tegema janusena. Selgus, et nendel, kes jõid vett, oli kõvasti kiirem reaktsiooniaeg. Teadlased ise oletasid, et see võib tuleneda sellest, et päris suur osa tähelepanust tegeleb janutundega. Janu kustutamise järel saab tähelepanu palju paremini ülesandele suunata.

  1. Lõõgastumine

Positiivne stress on see, mis paneb meid oma eesmärgi nimel liikuma ja tegutsema. Negatiivne stress on aga selline, mis tegutsemist takistab. Umbes 35 protsenti õpilastest närveerivad enne testi nii kõvasti, et see halvendab nende sooritust. Sellised leiud teinud Doktor Driscoll soovitab end ette kujutada raskes olukorras: näiteks mägironijana, langevarjuhüpet tegemas, jalgpallurina väravat löömas. Seejärel tuleb kujutada ette samu positiivseid emotsioone testi tehes. Selline harjutus aitab testimise päeval enesekindlam olla. Sian Beilock soovitab ärevuse vähendamiseks eksamiruumi külastada (juhul, kui see on testi tegijale täiesti uus ruum). Kui tunned end ikka ärevana, soovitab ta võtta kümme minutit, et oma mured üles kirjutada. Selline harjutus aitab ärevatel õpilastel testi rahulike õpilastega sama hästi sooritada. Üldiselt on igapäevaseks lõõgastumiseks palju teisi üldtuntud viise: õige kehahoiak, lõdvestus- ja sirutusharjutused, teadlik hingamine, massaaž, aroomiteraapia, positiivne mõtlemine, spordi ja loominguga tegelemine, puhkus jne.

  1. Füüsiline aktiivsus

Trenni tehes hakkab süda kiiremini lööma ning pumpab ajju rohkem hapniku- ja toitaineterikast verd. See stimuleerib omakorda uute närvirakkude tootmist, õppimisvõime ja mälu reguleerimist ning aitab vähendada stressi.

  1. Uni

Lisaks lõõgastumisele mängib uni suurt rolli teadmiste talletamises. Magades tagab aju oluliste seoste säilitamise ja kontrollib raamatukogutädina üle, milliseid «raamatuid» säilitada ning kuhu uued «raamatud» paigutada. Aju on pidevalt muutuv keskkond ning vajab regulaarset ülesalvestamist. Une ajal taastuvad neuronid (eriti tähtis on sügav uni), nende struktuursed elemendid ja talitluseks vajalikud ained. Lisaks taastuvad keharakud ja luuakse varud aktiivseks tegevuseks.

Enamuse täiskasvanute unevajadus on 7-8 tundi ööpäevas (mõnel alla viie tunni, mõnel üle kümne tunni). Unevaegus võib tekitada palju õppimist segavaid probleeme: unisus, keskendumisvõime halvenemine; motoorse reaktsiooniaja pikenemine; halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine. Tudengid, kes harrastavad terve öö üleval olemist, saavad kehvemaid hindeid kui need, kes seda ei harrasta. Ühtlasi pärsib magamatus mälu ja mõtlemisvõimet kuni neljaks päevaks.

Tagasi üles