Kuus põhjust, miks tervise nimel ei tohi liiga kaua magada

FOTO: SCANPIX

Kõik on nõus, et kvaliteetne uni on tervisele hädavajalik. Ometi võib ka unega liialdada nii palju, et see mõjub juba kahjulikult. 

Dr Susan Redline selgitab portaalis Me’s Health, et kõige parem oleks magada ööpäevas 7-8 tundi, sest neil, kes magavad juba üle 10 tunni, võib tekkida mitmeid tõsiseid terviseprobleeme. 

Ameerika Ühendriikides tehtud uurimuse järgi magab pikalt ehk sageli üle 10 tunni koguni 30 protsenti täiskasvanutest. Enamasti hakatakse pikemalt magama vanemaks saades ja seetõttu pole ka alati teada, kas väsimus on märk haigusest või vastupidi, hoopis magamine teeb inimese haigemaks. «Valdava arvamuse järgi on pikk uni põhiliste tervishäirete markeriks,» ütleb Redline. 

Dr Michael Irwin lisab, et liiga kaua magamine võib tõesti haigusi põhjustada, sest kui uni kestab üle 8 tunni, ei ole see enam kvaliteetne. «Enamasti mõtlemegi me selle all hoopis inimesi, kes veedavad voodis väga pikka aega,» selgitab ta, et inimene ei pruugi sel juhul kõik need tunnid sügavalt magada. 

Nüüdseks on teadlased järeldanud, et ülemagamine võib olla sama kahjulik kui unepuudus. Siin on kuus veenvat põhjust, miks uneaeg võiks jääda 7-8 tunni sisse.

Ülemagamine tõstab südamehaiguste riski. Südamehaigused on üha suurem probleem ja liiga pikalt magades tõuseb haigestumise risk koguni 34 protsenti.

Ülemagamine tekitab probleeme kehakaaluga. Kuigi mitmed uuringud on tõestanud, et unetusega vaevlejad on enamasti ülekaalulised, on tugev seos ka ülemagamise ja ülekaalu vahel. Ühe teooria kohaselt on põhjus selles, et need, kes magavad kaua, liiguvad ka vähem ja ei kuluta piisavalt energiat. 

Ülemagamine võib põhjustada diabeeti. Liigne uni võib tõsta veresuhkru taset, mis suurendab teise tüübi diabeedi riski. 

Ülemagamine ajab pea sassi. Pärast väga pikka ööd võivad tekkida keskendumisraskused. Kui niimoodi magada mitu ööd järjest, hakkab aju kiiremini vananema ja raske on igapäevaste toimetustega hakkama saada. Dr Irwini sõnul on pikalt magajate vaimse funktsiooni häired soetud sellega, kui tihti nad öösel üles ärkavad. Sage ärkamine võib tähendada, et pikale ööle vaatamata jääb sügavast taastavast unest väheks. 

Ülemagamine tõstab noorelt suremise riski. Hirmus, aga tõsi. Laiaulatuslikud epidemioloogilised uuringud on näidanud, et inimesed, kes magavad väga kaua, surevad suurema tõenäosusega enneaegselt. Dr Irwini sõnul on selle täpne põhjus teadmata, kuid arvatavasti on see seotud põletikega. Lisaks tõstavad noorelt suremise riski südamehaigused ja diabeet, mis sellist inimest tõenäoliselt vaevavad.

Ülemagamine rikub tuju. Depressioon ja uni käivad käsikäes ja mõjutavad teineteist. Irwini sõnul magavad sageli ka teatud tüüpi depressiooni põdevad inimesed kauem ja liiga pikk uni võib haigust veelgi süvendada. Seega võib mõnikord une piiramine isegi tuju kergelt tõsta.