Marin nuriseb: ärge saatke mulle kutseid naiste ühisohkimistele

Avanemise suvepäevad, laager vaimsete väärtuste leidjatele Metsnurme külakeskuses. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Tunnen sotsiaalmeedias oma ekstravertidest tuttavate lahkuminekud ära vabalt ilma selleta, et nad seda välja ütleksid või perekonnaseisu määratlevat staatust muudaksid. 

Mehed hakkavad kas ohjeldamatult pidutsema ja klubipilte üles laadima või siis vastupidi, ilmuvad pildid jõusaalist, ujulast ja rattamaratonidelt, sest tervis tundub oluline, neljakümnendates tekkivaid esimesi erektsioonihäireid tahetakse ennetada ja võimalik infarktki ei paista ahvatleva tulevikumuusikana. Naised selle asemel aga liituvad kõikvõimalike gruppidega, kus korrutatakse banaalseid tarkuseteri ning nende Facebooki seinad kattuvad päikeseloojangu- või lillepiltidele kirjutatud sügavamõtteliste lausekestega, mis peaksid sisult oh kui suured olema. «Olen tugev ja ei kahetse midagi, sest olen naine.» «Inimesed ei kohtu juhuslikult.» «Kõige tugevamad on need, kes tunnevad valu.» Nagu päriselt - niisama ilma sellise nämmutamiseta ei suuda oma valikuid aktsepteerida ja rahujalal olla?

Kui kedagi sedasorti hingeabi aitab, siis vahva, aga kuidagi piinlik. Peale selliseid loosungeid pole kaugel aeg, kui saan nendelt samadelt naistelt kutseid ingliteraapiatesse, oma aurade puhastamisele või ühisohkimistele teiste väega naiste keskel. Küsimusele miks see mind häirib, on lihtne seletus, nimelt ei suuda sellised uudset vaimuteed marssivad inimesed aktsepteerida tavaloogika ja kaine mõistuse järgi elavaid inimesi. Igasugune fanatism teeb mind ettevaatlikuks ja teravanurgaliseks nende vastu, kes mulle pidevalt oma uusi tõdesid püüavad kaela määrida. Ma tean, kui raske on, kui vaip tõmmatakse alt ja kogu maailm tundub kuri, aga lihtsameelsusest on kasu napilt. 

Mehed on oma sisemise ürgmehega kuidagi paremini kontaktis kui naised ning tulevad tagasilöökide ja nördimustega läbi reaalse elu toime. Sisemine ürgmees lööb välja näiteks semudega õlut juues, neliveolise maastikuruunaga metsades ja soodes lustides, kalal käies või magades. Mehed ei kipu käima ennustajate juures ega peida hingelist tühjust esoteerilise veiderdamise taha. Probleemide ilmnedes keskendutakse lahenduste leidmisele, heietamised pole neile nii omased. Ja kui on loll eksemplar, on seda sirgjooneliselt ja ilma tühja tuult püüdmata. Naiste jaoks on aga portaalide kaupa teemasid, milline kivi sobib teatud tähtkujudega, kuidas koduõuel ingleid püüda või sisemisi õnneotsinguid talismanide abil korraldada.

Muidugi on ka meeste seas erandeid. Kõik teavad suurärimeest, kes esines oma uue vaimse tulemisega mitmes kohas meedias ja kelle kohta olid naistefoorumid täis haletsevaid teemasid, et mis temaga juhtus, ometi nii jõukas mees, peaks ju õnnelik olema. Naiste puhul on sellised huvid aga mingil kohmakal põhjusel aktsepteeritavad. 

Palju te teate mehi, kes muretsevad, kas nende armastuse kivi on ikka aknalaual kuuvalguses täis laetud ja iga päev ümber randme argitegevusi saatmas? Kes püstitaksid foorumiteemasid parimate müstikasaitide leidmiseks või arutleksid lehekülgede kaupa, kas parem oleks minna kaardimoor Katja või pendlimees Fedja juurde? Kui sõpradel tuleb sünnipäev, ei kiputa kinkima kristallidest käevõrusid, unenäopüüdjaid ja heade soovide purgikesi. Kiidan, et neil on oidu sellelaadsest eneseleidmise rajast eemale hoida. Kui peaksin sellise esoteerilise mehe otsa koperdama, eemalduksin kiirel ja kergel sammul, jalad maas tüübid on mõistlikumad. Tõsi, hoiaksin eemale ka selliste huvidega naistest, see pole soopõhine eelistus. 

Ilmselt nendele esoteerikahuvilistele on mingit usku vaja. Miks just kivid ja kristallid, on veidi ebaselge. Raske uskuda, et lihvitud, töödeldud, masside poolt käperdatud ja poes hunnikus olnud kivist saab järsku minu elu tugisammas, verstapost ja suunanäitaja. Sama hästi võiksin maagilisi võimeid omandada kassi mänguasjale, sõbra autovõtmetele või puulehtedele, isiklikum side oleks neil kindlasti. Samas on need ulmehindadega koolitused ja hullumeelsete nominaalväärtustega kivikesed nii ahvatlev äriidee, et mõistan absoluutselt kõiki nende müüjaid. Alternatiivsed kursused on nagu uus must kleit moemaailmas, kes neid kunagisi populaarseid sütelkõndimisi nüüdseks enam mäletab, need on asendunud fantastiliste uute teenimisvõimalustega. Minu jaoks on väega kristall klaasikujuline ja sisaldab alkoholi, see kombinatsioon muudab mind tõesti veidi ülemeelikumaks. 

Pole vaja lootuseid kõrgele tõsta, vaid need ise täita. Ei oska leti ees valida, kas oleks vaja enim sellist kristalli, mis soodustaks armastust või hoopis midagi karjääri soosivat? Äkki oleks rohkem tasakaalu vaja… Või töötaks see loomingut toetavale kaelaripatsile vastu? Selle asemel, et päevade kaupa mõelda, millal see mees sind suudleb, löö talle ise käed kaela ja tee ots lahti. Töökoht jääb ambitsioonile jalgu? Otsi mõni teine, mine kooli, muuda midagi reaalselt, sihi leides jõuab jälle stressivabalt unenäopüüdjaid heegeldada, aga on ka reaalselt midagi paremaks muutunud. Pealegi, kivikestehuvilistele väike nipp - parema palgaga saate neid veel palju rohkem, suuremaid ja ilusamaid osta. Nii et tegudele!

Tagasi üles