Eesti eide otsene kiri Heidi Ruulile: pole ju ime, et naised vinguvad! (3)

Lugeja kiri
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

September on kuu, kus mo kodus kindlasti õhtuti küünlad süüdatakse. Kuidagi õdusam ja soem hakkab. Vaatad aknast välja ja... ee... Meile saatis vastuskirja Heidi Ruuli kolumnile lugeja, kes peitub pseudonüümi «Eesti eit» taha.

No aknast välja enam väga vististi ei vaata, mis sinna tühja pimedusse ikka vahtida, ega sellest väljas valgemaks ei läe. Seega võib vabalt kollaseid pragulisi sügislehti täis pähhe haakuda müristav välkmõte lugeda uuesti läbi artiklikene, mille sõber hommikul messengeri saatis, aga no nii hõivatud olin ma vingumisega küll, et polnd aega lugedagi. See sõber on nagu täiega mees, ma teile kinnitan! Ja tema sõnad olid lõpuks ikkagi, et vingumine üksi ei pane kedagi petma: «Meie, mehed, laseme samamoodi... kuis aga torust tuleb.» Nii et võrdne värk! No ma natuke suunasin ka teda seda kinnitust andma, aga sellegipoolest, aus poiss, ma ütlen! Oleks müts, võtaks maha... aga prrr... külm hakkaks.

Noh enivei, kui ma nüüd enda vastu päris viisakas olen, siis tavaliselt ei tunne nigu vajadust ühelegi rumalusele, tühisusele või lausnõmedusehakatisele vastata. Pole mingi kirjanik ega blogija ka... veel. Tavaline blondiin. Naine. Seega midagi selles artiklis vist puudutas, et käsi virtuaalsule haaras...

Puudutas see, et inimene, kes on istunud kümme minutit naiste seltskonnas (oletame, et sõbrannade), kes siis omavahel mingeid pusasid lahti harutada püüavad... Muide... oot...

...räuskan vahele, et ehk need sõbrannad kodus väga ei vigisegi, ähh? Et nad lasevadki kokku saades tormiaurud välja, et siis värskete ja naeratavatena oma meeste kuuehõlma alla naasta? Võib ju täitsa olla, eks?

...no aga see on puhas spekulatsioon ja seda pole kindlaks tehtud, võtame siis ikka nii, et nood naised ikka süvavingatsid olid ja artikli autor sellest pahest ise täitsa prii juhtub olema. See on juba iseenesest nähtus, mida vaadata ja imestada! Aga mul nigu ikkagi selle kõige pühalikkuse juures tekkis paar üleannetut küsimust...

Mis kuradi õige eesti naine sa oled, kui sa tassid viiendale korrusele käru ja mees longib pooltühja Prisma kilekotiga naisele järele, ning julgeb veel viimasel mademel mainida (mitte viriseda, ofkoooors!), et ta nii f***g väsinud on, JA SA EI VINGU?

Mis kurat sul viga on, kui su vanamees on kolm päeva mööda maailma ringi laaberdanud (ei, ta pole sind petnud ((sulle teadaolevalt)), ta lihtsalt f***g lõõgastub, samal ajal kui sa lubasid mõttes endale, et «sel nädalavahetusel olen ma hea ja tubli ja kindlasti naeratav naine», JA SA EI VINGU?

MIKS SA KURAT pesed ikka nõusid, pesu ja muud jama üksi edasi, kui oled laste kõrvalt tööle naasnud, sa käid ka ju tööl nüüd... JA SA EI VINGU?

MIKS SA EI KRAAKSATA, kui sul on f***g kümme aastat load olnud, sa tead, et sa sõidad enamasti hoolikamalt, kui su pärlmutrine abikaasa, kes ikkagi tunneb kroonilist vajadust iga pöörde- ja pidurduspunkti fookuses oma «õpetlik» (jummala eest mitte vinguv) sõna sekka öelda... MIKS SA JUMMALA NIMEL VAIKID?

Ja ma nendest muudest asjadest üldse ei hakka rääkimagi. Sest sinu tundlik süda, kallis Heidikene, kukuks selle peale, mis eesti eitede kodudes päriselt toimub, otsast ja viskaks tossu välja.

Tead, miks sa ei vingu? Ei tea?

Sest sa oled f***g vallaline!!! Sul pole kellegagi vingudagi ju. Sul on pea täis mõtteid ideaalmeestest, kes ka kindlasti mõnel planeedil jalgu päevitavad, aga neid peenpruune vibalaid ei jagu ju kõigile. Abieluinimesed pole Facebook, et sheeri, palju kulub.

Leia endale keegi, ela koos ja kui sa 16 aastat vastu pead... Kõik need ilusad ajad (ära nüüd valesti aru saa, vingumiste vahele jääb ikka mõni üksik pidulik moment ka, neid võib hea vedamise korral isegi täitsa sageli ette tulla) ilma irisemata... Tule köhi uuesti artiklit kirjutada sellest, kuidas vaikivad naised on need õiged eesti eided.

Aga seniks... Ära palun võta sõna petmise teemal. Kui sa ei ole istunud kuude kaupa peegli ees, ja küsinud endalt, mis mul ometi viga oli, kui sa justkui sel eluperioodil veel vinguda ei osanudki, siis ära tee seda...

...sest f***g vastus on, et petmisele võib tõugata nii palju erinevaid muutujaid, et seda valemit sa oma kümne minuti kohvitante seltskonnaga ära ei lahenda. Petmisel ei ole ühtki õigustust. Mees, mine lahku ja peta mööda maailma ringi, palju tahad. Ja naine, kui sa oled õige eesti eit muidugi, tee sedasama.

Aga muidu sooviks ikkagi illosat päeva! 

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles