Kuidas teha kindlaks, kas sul on paanikahoog või kannatad sa lihtsalt stressi all?

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Mõnikord on nii, et stressist saab hirmuäratav, tervet keha proovile panev kogemus, mida kutsutakse paanikahooks. Viimases Cosmo uuringus selgus, et vähemalt 38 protsenti lugejatest on ühte kogenud. 

Miks see juhtub?

Paanikat iseloomustatakse kui äkiliselt tabavat ärevust ja hirmu, mis tundub kontrollimatu. Väga raske on öelda, miks see juhtub. Viis kuni 17 protsenti on geneetiline, aga ülejäänud on paraku juhuslik. Vahetult enne seda, kui sind tabab paanikahoog, võid sa olla väga rahulik ja kui sind tabab sellisel hetkel paanikahoog, siis see võib tähendada, et kannatad kroonilise stressi käes. Paanikahood tekitavad inimestes hämmingut just seetõttu, et neil ei ole tihtipeale kindlat tõuget, mis neid põhjustaks.

Mida see tähendab? Mida inimesed paanikahoo ajal tunnevad?

Neli või rohkem nendest sümptomitest viitab, et tegemist on ilmselt paanikahooga: higistamine, külma- ja kuumalained (keha üritab temperatuuri reguleerida), südamepekslemine, värisemine, tuimus või väikesed torked kehas, pearinglus, meeltesegadus, hingetus, lämbumistunne, kontrolli puudumise tunne ja surmahirm.

Kas seda on võimalik peatada?

Enamik paanikahooge möödub umbes kümne minutiga. Kui sul on võimalus, siis otsi mõni vaikne ruum, istu ja hinga aeglaselt sisse ja välja. Kusjuures asukoha vahetamine annab su kehale märku, et sa oled olukorra eest põgenenud. Sa võid proovida ka endale sisestada «see on ohutu/pole eluohtlik». Pane pea põlvede vahele, et veri saaks ajju voolata. Alati on hea arsti poole pöörduda, sest tema oskab sind vajadusel edasi terapeudi juurde suunata.  

Tagasi üles