Nike

Mida vajavad teismelised oma vanematelt kõige rohkem?

Teismelised.

FOTO: SCANPIX

Noored vajavad oma elu ühe kõige kiirema arenguperioodi ajal vanematelt eelkõige juhendamist, toetust, häid eeskujusid ja mõistmist.

Puberteediiga võib ajada vanemaid segadusse, sest laps hakkab ühtäkki oluliselt muutuma. Mõistlikust lapsest võib saada tuulepea, kel on kummalised tujukõikumised. Varem kahe jalaga maa peal olnud laps võib istuda joodiku autosse ja võtta ette teisi hullumeelseid riske. 

The Wall Street Journal kirjutab, et viimasel ajal on välja tulnud palju uuringuid, mis üritavad neid muutusi selgitada. Praeguseks on kokku võetud rohkem aastaid kestnud uurimusi, milles on jälgitud lapse kujunemist täiskasvanuikka ning me ei ole sunnitud tegema järeldusi pealiskaudsetest uuringutest, kus on lihtsalt võrreldud omavahel erinevaid teismelisi lapsi.

Kui varem usuti, et teismeline laps peaks rohkem ise hakkama saama ja vanemal on kohus eemale tõmbuda, siis nüüd nähakse puberteedis üha rohkem võimalusi, kuidas vanem saab olla lapsega emotsionaalselt seotud ka murrangulistel aegadel. 

Teadlased on selgeks teinud teismeea neli kõige olulisemat arengufaasi ja kuidas oleks lapsevanemal kõige parem oma last toetada.

11-12-aastane

Puberteedi alguses võib juhtuda, et lapsel tekib mõne lihtsa oskuse puhul tagasilöök. Näiteks võib tal tekkida raskusi ruumilise taju ja arutlusoskusega. Uuringud näitavad, et selles vanuses on perspektiivi mälu (võime oma kohustusi meelde jätta) ikka veel arenemas. Seetõttu võib vabalt juhtuda, et laps unustab kergesti oma asju maha ja ei anna õpetajale puudumistõendit ära.

Vanem saab omalt poolt aidata kohustusi meeles pidada sellega, et sätib lapse telefonile meeldetuletusi või asetab spordikoti esikusse. Kui lapse päevaplaan on kirju, võiks kodus olla kalender nädalaplaaniga.

Otsuste tegemise oskusele tuleb hästi kaasa see, kui vanem kaasab lapse vestlusesse ja koos arutatakse läbi teatud probleemide head ja halvad küljed ning erinevad vaatekohad. Uuringud näitavad ka seda, et lapsed, kes oskavad selles vanuses rahulikult otsuseid langetada, on vähem ärevad ja kurvad, nad satuvad harvem kaklustesse ja neil esineb sõpradega vähem tülisid.

Südamlik ja toetav vanem saab aidata oma lapse aju arengule kaasa. 2014. aastal võrreldi, kuidas mõjub lapse arengule see, kui ema on 12-aastase lapsega erimeelsusele jõudes kas südamlik ja heatahtlik või kuri ja vaidlushimuline. Rahulike emade lapsed olid 16-aastaseks saades parema vaimse tervisega: neil esined vähem ärevust ja kurbust ning nad suutsid end paremini kontrollida.

13-14-aastane

Sel ajal peaksid vanemad valmis olema väga emotsionaalseks teekonnaks. Noored teismelised põevad tohutult teiste arvamuse pärast ja muutuvad kriitika suhtes ülitundlikuks. Kahjuks ei ole neil veel aastaid piisavalt sotsiaalseid oskusi, et aru saada, mida kaaslased tegelikult mõtlevad ja nii võib see aeg neile rängalt mõjuda.

Umbes sel eluperioodil tekib lapsel ka probleeme stressiga hakkama saamisel, mis põhjustab veelgi  sagedamini uksega prõmmutamisi ja pisaraid. Sotsiaalne stress on sel ajal kõige tugevam ja näiteks tõrjumine mõjub selles vanuses lapsele oluliselt tugevamalt kui täiskasvanule. 

Aju osad, mis on stressi suhted tundlikud, on veel välja arenemas, mis tähendab, et stressiga hakkama saamise strateegiad võivad kujuneda eluaegseks mustriks. Psühholoogid soovitavad selleks õppida rahustavaid meetodeid nagu näiteks mediteerimist, trenni või muusika kuulamist.

Hea oleks, kui vanem õpetaks lapsele, kuidas oma kaaslasi paremini mõista - kuidas tõlgendada nende kehakeelt ja miimikat. Julgusta last valima oma sõpru ühiste omaduste ja huvide, mitte populaarsuse põhjal. Selgita talle, miks ei ole mõtet sõbrustada lapsega, kes käitub temaga halvasti. Õpeta, kuidas sõbraga pärast tülitsemist ära leppida ning kuidas leida kompromisse. 

Pere toetus aitab samuti stressiga paremini hakkama saada. 2016. aastal tehtud uuring näitas, et kui laps puutub kokku ägeda stressiga, siis tekib tal väiksema tõenäosusega depressioon, kui pere teda toetab.

15-16-aastane

Sel perioodil kasvab järsult teismelise iha riskida. Aju tasu-retseptorid suurendavad reaktsiooni dopamiinile ning põnevuseotsing muutub noorele veelgi ahvatlevamaks kui varem.

Puberteedi ajal on tavaline hirm ohtude ees veidi maha surutud. Evolutsiooniteadlased on pidanud seda muutust vajalikuks, et laps oleks võimeline kodust lahkuma ja uusi elupaiku avastama. Ka uuringud on näidanud, et selles vanuses lapsed ei mõista ohtusid isegi juhul, kui neid eelnevalt hoiatatakse, mis võib juhtuda. 

Nüüd on eriti kasulik, kui laps oskab leida ja ka hoida häid sõpru. Lapsed, kel on usaldusväärsed ja toetavad sõbrad, hakkavad väiksema tõenäosusega varastama, ei istu nii kergelt purjus juhi autosse ja ei seksi naljalt kaitsevahenditeta. Selliseid riske võtavad rohkem ette need lapsed, kel on halvad sõbrad ja kes tülitsevad oma sõpradega.

Heatahtlik ja südamlik vanem saab siiski aidata ning anda oma panuse. Kui vanem austab oma last, on temaga lähedane ja toetav, ei karju ja süüdista, siis riskib laps ka vähem.

17-18-aastane

Selles arengufaasis on selgelt näha, kui kasulik on lapse aju võime muutuda. Mõne lapse IQ võib kiirelt tõusta ja ta on hästi õppimisvõimeline. 

Vanema lapse aju on enamasti piisavalt arenenud, et ta suudaks juba mõistlikumalt riske hinnata ja emotsioonidega paremini toime tulla. Oskus vastutustundlikult otsuseid vastu võtta, probleemidele lahendusi leida ja eesmärgipäraselt plaane paika panna jätkab arenemist veel 20. eluaastani. 

Aju piirkonnad, mis vastutavad sotsiaalsete oskuste eest, on veel küpsemas, kuid nüüd saavad teismelised oma kaaslastest juba paremini aru ning hakkavad märkama teiste tundeid. Keerulistes sotsiaalsetes olukordades ei oska nad siiski kõikide inimeste motiive ja suhtumist läbi näha. Näiteks ei taipa nad, miks keegi vesteldes järsult teemat muudab.