Vetelpäästjad nördinud: sageli ei oska vanemad oma last kirjeldadagi

Rannas hoia lapsel silma peal.

FOTO: SCANPIX

G4S vetelpäästjad päästsid suvel kaks uppumisohtu sattunud last. 29. juunil sattus Harku rannas umbes kümneaastane poiss liiga sügavasse vette ja vajus vee alla. Vetelpäästja koos ühe rannalisega tõi poisi kaldale. 13. juuli õhtul päästis vetelpäästja Tartus Emajõe linnaujulas uppumisohust umbes nelja-viie aastase tüdruku. Laps oli jõevoolus sügavasse vette sattunud ja ei pääsenud enam kaldale. Tüdruku ema istus veepiirist 50 meetrit eemal pinkide peal ja sai juhtunust teada alles siis, kui rannavalvur lapsed talle üle andis.

«Laste järelevalveta jätmine randades on endiselt probleem. Kadunud laste otsimine oli vetelpäästjatel igapäevane tegevus. Sageli ei osanud vanemad rannavalvele oma kadunud last kirjeldadagi. Korra juhtus, et kadunud lapse vanem ei tundnud oma last ära,» ütles G4S Eesti rannavalve juht Henry Seemel.

Vetelpäästjate abi läks vaja ka spordiüritusel. XI Haapsalu triatlonil turvasid nad Vasikaholmi rannas üht väsinud last, kes kategooriliselt soovis distantsi lõpetada, ja abistasid üht vähese ujumisoskusega meesterahvast, kes sattus sügavas vees ohtu.

Juulis, mil vesi oli soojem, sattus randa rohkem neid, kes soovisid täispuhutava madratsiga vette minna. Kuna Pirita rannas on oht, et täispuhutava madratsiga võivad suplejad triivida jahisadama alale või surfialale, siis tuli vetelpäästjatel ainuüksi juulikuus 252 korral sekkuda, et rannalised kummimadratsiga vees ohtu ei satuks. Suve peale kokku oli G4S valvatavates randades selliseid juhtumeid 342.

«Kummimadratsite ja muude täispuhutavate ujuvvahenditega me lapsi vette lubada ei soovita. See, et tuul võib lapse kummimadratsiga merele viia on probleem, mida sageli alahinnatakse. Samuti võib laps mänguhoos ujuvvahendiga sügavasse vette sulistama minna ja seejärel kummimadratsilt vette kukkudes uppumisohtu sattuda,» selgitas Seemel.

Tagasi üles