Toidud, mis on tervislikud vaid väheses koguses

Avokaadod.

FOTO: MARIANA BAZO/REUTERS

On sööke, mida kiidetakse taevani ja öeldakse, et need teevad tervisele palju head. Seejuures jäetakse aga märkimata, et see sama hea toit ei ole enam sugugi nii kasulik, kui seda süüa piiramatult.

«Inimestel on ikka kombeks otsida maagilist sööki, mis teeks neid terveks, saledaks ja ilusaks. Meie planeedil leidub selliseid toitusid küll ja veel, kuid kui millegagi liialdada, siis annab see vastupidiseid tulemusi,» sõnab toitumisteadlane doktor Frances Largeman-Roth portaalis Greatist, kus ta toob oma väite tõestuseks viis näidet.

Punane vein. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Punane vein

Pokaalitäis veini on teadupoolest lõõgastava toimega. Punases veinis on antioksüdantühendit resveratrooli, mis võib pakkuda kaitset südamehaiguste, teise tüübi diabeedi, vähi ja neurodegeneratiivsete haiguste nagu Alzheimeri vastu. 

Sobilik punase veini kogus on aga üks pokaalitäis (150 ml), mitte pool pudelit või enam. Pealegi ei tohiks unustada, et pokaalis veinis on umbes 125 kilokalorit. «Sellest rohkem joomine võib tekitada kaalutõusu, mis omakorda nullib hea mõju südamele,» toonitab Largeman-Roth. 

Uuringud on ka näidanud, et liigne alkoholitarbimine tõstab vererõhku ning tõstab maksa-, rinna- ja käärsoolevähi riski.

Selleks, et punasest veinist kasu lõigata ja jätta oma tervis kahjustamata, tuleks naistel piirduda ühe pokaali ja meestel kahe pokaaliga.

Kookosõli. / Scanpix

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kookosõli

Pole ka ime, et see troopiline rasv on muutunud nõnda populaarseks: uuringud on näidanud, et kookosõlis on aineid, mis aitavad vähendada vistseraalset rasva ning üks uuem uuring on leidnud ka selle seose Alzheimeri riski vähendamisel. Ka on teada, et kookosõli aitab võidelda sooltes kahjulike bakterite vastu.

Sellegipoolest on taas tegu toiduga, millega on lihtne liiale minna. Enamik eksperte on ühel nõul, et 20-35 protsenti sissesöödavatest kaloritest peaks tulema rasvast. Kui aga kookosrasva lisatakse iga eine sisse, on see selgelt liiga palju. «See on küll tervislik toit, aga menüüs peaks jääma ruumi ka valkudele ja süsivesikutele,» tuletab meelde toitumisnõustaja Rania Batayneh.

Kookosõli või ka iga teist õli ei tohiks päevas süüa rohkem kui 1 spl päevas.

Vokaado. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Avokaado

Avokaados on kõvasti südamesõbralikku monoküllastumata rasva ja kiudaineid - see kombinatsioon aitab kõhtu pikalt täis hoida ja hoiab rämpstoiduisu kontrolli all. Paraku võib veebiavarustest leida palju «tervislikke» retsepte, kus on selgelt liiga suured kogused avokaadot. Ühes viiendikus avokaados on juba 50 kilokalorit ehk ühes terves avokaados on umbes 240 kilokalorit. Täpne soovituslik kogus sõltub suuresti ka sellest, kui aktiivne keegi on. «Aga kui sa oled istuva eluviisiga, siis ei ole sul neid lisakaloreid vaja ja sa oled sunnitud neid muu toidu pealt kokku hoidma,» ütleb Largeman-Roth, kelle sõnul avokaadoga liialdamine siiski südamele liiga ei tee. 

Kui sa pole just väga aktiivne tervisesportlane, siis tarbi avokaadot nagu Parmesani juustu - lisa maitse pärast viilukesi, mitte suuri käntsakaid.

Tume šokolaad. / Scanpix

FOTO: SCANPIX

Tume šokolaad

Batayneh selgitusel on tume šokolaad üks kõige tervislikumaid mooduseid, kuidas oma magusaisu rahuldada, kui see sisaldab vähemalt 70 protsenti kakaod. Selle võimsad flavonoidid mõjuvad hästi südamele, alandavad vererõhku ja kolesterooli taset ning suurendavad verevoolu südamesse. Tumedas šokolaadis on lisaks veel aineid, mis suurendavad ajus heaoluhormooni serotoniini tootmist. 

Kahjuks on aga 28 g tumedas šokolaadis juba 160 kilokalorit. Kui kogu tahvel nahka pista, kostitad end 600 kilokaloriga, mis nullib kõik selle head omadused. «See pole otseselt halb, aga nii sööd maiustades ära palju kaloreid, mis võiksid investeerida paljudesse teistesse toitudesse ja toitainetesse,» seletab Batayneh. Peale selle on tumedas šokolaadis tihti väga palju suhkrut - umbes 27 g - mis on naiste soovituslik päevane norm.

Šokolaadi süües eelista alati tumedat, aga pea piiri ja ära söö korraga väga palju.

Grillitud veiseliha.

FOTO: Peeter Langovits

Lahja veiseliha

Lahjem veiseliha (sisefilee, välisfilee, küljetükk) on hea valgu- ja rauaallikas, milles on ka tublist oomega-3-rasvhappeid ja antioksüdante. Kõik need head omadused ei tähenda aga, et seda võiks süüa väga tihti. Uuringud on näidanud, et punast liha sisaldav toidulaud suurendab käärsoolevähi riski. 

«Kõige rohkem võiks lahjat punast liha süüa kaks või kolm korda nädalas, kuid ka siis peab jälgima toidu kogust, mis ei tohiks ületada sadat grammi,» soovitab Largeman-Roth.

«Kõike võib süüa, aga millegagi ei tohiks liialdada,» ütleb Batayneh lõpetuseks. Kuigi mõni söök võib olla tervisele väga kasulik, siis liialdamisel teeb see enamasti rohkem kahju kui kasu. Söö oma lemmiktoite alati mõõdukalt!

Tagasi üles