Miks naiste rinnad üha suuremaks lähevad?

FOTO: SCANPIX

Kui 1950ndatel kandis keskmine naine B-korviga rinnahoidjat, siis tänaseks on keskmine suurus juba C ning Briti suurte rinnahoidjate tootja Bravissimo järgi on vähemalt 60 protsendi C-korvi kandjate õige suurus tegelikult D- või koguni E-korv, kirjutab briti tabloid Daily Mail.
 

Enamiku ekspertide esimene vastus küsimusele «miks?» oleks: rasv. Professor ja rinnavähiekspert Michael Baum selgitas, et kuna rindadesse ladestub rasva sarnaselt reite ja tuharatega, pole kuigi üllatav, et rasvumisepideemiaga kaasneb ka rindade suurenemine.

Kuid see on vaid osa tõest. Nimelt kirjutab Daily Mail, et üha enam on tänapäeval selliseid naisi, kes on kehalt üsnagi väikesed ja saledad, kuid kelle rinnad on ülisuurused. Näiteks väljaandega vestelnud Terri tunnistas, et teismeeas kasvasid tal rinnad paari korvisuuruse võrra aastas.

Hiljuti lisaks KK-korvile veel suurema, L-korviga välja tulnud firma Bravissimo esindaja Anna Prince kinnitas, et alates 1995. aastast, mil firma suurte rindadega naistele sobivaid rinnahoidjaid tootma hakkas, on nende poole pöördunud üle kahe miljoni naise, kellest suurem osa on saleda kehaehituse ja suurte rindadega.

Veidrale trendile andis seletuse naiste tervisele ja hormoonidele spetsialiseerinud toitumisspetsilist dr. Marilyn Glenville, kelle sõnul ei peaks antud juhul rääkima pelgalt rasvast, vaid ka rinnakoest.

«Peame vaatama, mis stimuleerib rinnakoe kasvu - see on naissuguhormoon östrogeen. Östrogeen muudab meie kehakuju puberteedi ajal,» märkis ta.

Seos kõrgema östrogeenitaseme ja suuremate rindade vahel on selge - on olemas koguni rinnasuurenduskapsleid, mis östrogeeniga sarnast toimet omavaid aineid.

Dr. Glenville’i sõnul mõjutab meid östrogeen tänapäeval märksa rohkem kui varem - seda nii meie enda organismis toodetava hormoonina kui ka läbi erinevate kemikaalide.

«Tüdrukutel algab puberteet nooremas eas kui kunagi varem, samas lapsi saadakse üha hiljem ja üha vähem ning ka nende rinnaga toitmise aeg lüheneb. Tulemusena on meil elu jooksul rohkem menstruaaltsükleid kui meie eelkäijatel ning meie organism toodab rohkem ovulatsiooni stimuleerivat östrogeeni,» selgitas ta.

Lisaks on praegused noored naised tema sõnul esimesed, kelle emad võtsid rasestumisvastaseid pille. Esimesed beebipillid sisaldasid aga palju suuremas koguses sünteetilist östrogeeni kui tänapäevased ning nende pikaajalise mõju kohta tulevastele põlvkondadele on seni veel vähe teada.

Hormoonide mõju rindade suurusele on märgata ka menopausieas naiste hormoonasendusravi puhul - sarnaselt rasestumisvastaste pillide tarvitajatega lähevad neilgi sageli ravikuuri alguses rinnad ühe-kahe suuruse võrra suuremaks.

Lõpuks võivad aga beebipillid ja hormoonasendusravi naisi ka topelt mõjutada, sest 2002. aastal avaldatud uuringu järgi satub naiste uriiniga östrogeeni ka veekogudesse, mis võib tähendada ka hormoonidega saastunud joogivett.

Samuti sisaldavad östrogeeniga sarnast toimet omavaid kunstlikke aineid väga paljud tarbeesemed. Näiteks kasutatakse konserveeritud toitude, joogipakendite, plastpudelite, purkide ja elektroonika valmistamisel kemikaali nimega bisfenool A – see on aine, mis matkib organismi sattudes östrogeeni toimet ning on juba Euroopas keelatud lutipudelite valmistamisel.

Samas on Euroopa toiduohutusamet seni jäänud seisukohale, et laiemat ohtu bisfenool A elanikkonnale ei kujuta. Siiski on osa toidutootjaid võtnud nõuks aine kasutamist piirata ning teatud aja jooksul sellest ka loobuda.

Östrogeeni toimet matkivaid aineid sisaldavad Glenville’i sõnul ka deodorandid, meigivahendid ja kreemid, mida me otse nahale, sageli ka otse rindadele määrime.

Kuid seegi pole veel kõik - me mitte pelgalt ei määri endale östrogeeni peale, vaid ka joome seda. Leht kirjutab, et kaks kolmandikku piimast, mida tarbime, tuleb tiinetelt lehmadelt, kuna püsiva piimakoguse saamiseks on lehmad pea pidevalt tiined.

See aga tähendab jällegi üsna suurt kõrge östrogeenisisalduse ohtu ning Glenville'i sõnul pole jällegi täpselt teada, kuidas meie organism sellega hakkama saab.

Ta märkis, et tänapäevane suurem alkoholitarbimine võib nõrgestada maksa võimet liigseid hormoone töödelda ja väljutada. «Samuti on meil tänapäeval varasemaga võrreldes istuvam eluviis, mis võib tähendada hormoonide aeglasemat ainevahetust,» selgitas ta.

Hormoonid, mida organism tõhusalt ei väljuta, võivad aga Glenville’i sõnul kehas ringlema jääda ning see võib tähendada östrogeenide kuhjumist, mis pikema aja jooksul võib muuta meie loomulikku kehakuju.
 

    Tagasi üles