Purustame müüte: kas piim tõesti on kahjulik?

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Ühes eestimaalaste aina suureneva huviga tervisliku toitumise vastu leidub ka üha rohkem eksitavat informatsiooni erinevate toiduainete kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta. Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Kristin Salupuu, kes on ühtlasi Eesti esimene kutsestandardiga toitumisnõustaja, hinnangul levib Eestis palju alusetuid piimamüüte.

«Piim ja piimatooted on toitainelise koostise põhjal ühed väärtuslikumad toiduained, mille vajalikkust ei tohiks alahinnata,» selgitab Salupuu. «Küll aga tuleb teha vahet teaduslikul infol ning sellel, mida püütakse edasi anda kontrollimata kujul,» ütleb Salupuu ning lisab räägib lahti, millised on teaduslikult tõestatud faktid piimatoodete, nende tootmise ning neis leiduvate ainete kohta.

Hormoone täis?

Eesti meedias leiab väiteid selle kohta, et piimatoodetes leidub hormoone ja antibiootikume. See ei vasta sugugi tõele, sest Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on keelatud lehmade tootlikkuse tõstmiseks kasvuhormoone kasutada, samuti teostatakse ranget kontrolli selle üle, et ravimeid saava lehma piim ei jõuaks poelettidele.

Põhjustavad aknet?

Väide selle kohta, et piimatooted põhjustavad aknet, on samuti kaheldav. Tasakaalustamata toitumine võib olla küll üks nahaprobleemide põhjustaja, mis aga ei tähenda, et selles peaksime otseselt piimatooteid süüdistama. Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine parandab näonahka, seejuures ei saa märkimata jätta hapendatud piimatoodetes leiduvate piimhappebakterite kasulikkust, parandades soolestiku mikrofloorat, millega tugevneb ka immuunsüsteem.

Puhitused?

Sageli arvatakse, et laktoositalumatus on põhiline puhituse esilekutsuja ning selle all kannataja peab kõik piimatooted oma menüüst välja jätma, kuigi tegelik põhjus võib olla milleski muus. Piimasuhkrut lõhustava laktaasi aktiivsus võib inimkehas vanusega tõepoolest langeda, mis aga ei tähenda, et piimatoodetest tuleb täielikult loobuda. Neid võib asendada kääritatud piimatoodetega või vähendada korraga tarbitavaid piimatoodete koguseid.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on piim meie kliimavööndis ja kultuuriruumis lahutamatu osa igapäevasest toidu- ja joogipoolisest.

Ka meie oleme kirjutanud piimast loobumise boonustest ning Toiduliit ja Tervise Arengu Instituut tahavad tekkinud müüte natuke selgitada.

«Meie silmis on piim tõeline kangelaste toit ja piima andvad lehmad praktiliselt superkangelased,» arvab Potisepp. «Seetõttu teeme oma tänavuse piimakampaaniaga erilise kummarduse ka lehmadele - püstitasime eile Tartusse Raekoja platsi ühe tõeliselt silmatorkava ja lustakates värvides superlehma skulptuuri, mis alustab mööda Eestit ringreisi ja hakkab erinevate linnade keskväljakutel piima headust kuulutama.»

Salupuu nendib, et toitumisalaseid valikuid tuleb teha individuaalselt. Tema sõnul on oluline suhtuda oma tervisesse mõistuspäraselt ning arvestada eelkõige usaldusväärsetest allikatest pärinevate soovitustega. Nii oskavad näiteks spetsialiseerunud tervishoiutöötajad ja atesteeritud toitumisnõustajad anda selles vallas parimat nõu.

«Mistahes toidu liigtarbimine võib osutuda kahjulikuks, kuid see ei tähenda, et toit ise oleks süüdi. Samahästi võiks väita, et õunte söömine tuleb lõpetada, sest tõenäoliselt valmistab iga ühe jaoks ka näiteks kahe kilo õunte söömine vaevusi,» lisab Salupuu.

Tagasi üles