Miks laps tegelikult ei taha enam trenni või huviringi minna?

Marge Vainre
, Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja, Perekeskus Sina ja Mina
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Lapse keeldumisel võib olla väga erinevaid põhjuseid: valitud ala pole talle sobiv, laps tunneb suurt ärevust võistlemise ees või on huviringis käies midagi juhtunud. Mis see põhjus ka poleks, vastumeelselt jätkates lapse enesetunne järjest halveneb ja trennis või huviringis käimine ei täida enam oma eesmärki. Trennis vastumeelselt käies ei tunne laps füüsilisest aktiivsusest rõõmu ega hakka sportlikku eluviisi väärtustama.

Selleks, et teada saada, mis lapse jaoks on mureks, tuleb vanemal esmalt hoiduda hinnangutest ja omapoolsetest tõlgendustest. Nii võib lapse jaoks olukorda veelgi halvendada, kui ta kuuleb, et on laisk või allaandja.

Küll aga aitab selgust luua kui vanem keskendub lapse vaatenurga mõistmisele ja kuulab teda aktiivselt. Empaatiline kuulamine ja lapse raskuste aktsepteerimine loob usalduslikku kontakti, julgustab last avatusele ning arendab eneseanalüüsivõimet. Nii võib selguda ka vastumeelsuse taga olev varjatud ja sügavam põhjus, mille väljaütlemisest oleneb sobiva lahenduse leidmine.

Juba üksnes lapse ärakuulamine ja tema vajaduste ning murede tõsiselt võtmine võib last julgustada raskusi ületama ja annab kindlustunnet ise probleeme lahendada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles