Mis on perioodiline paastumine?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Räägin täna perioodilisest paastumisest (intermittent fasting), mis tegelikult ei olegi paastumine selle originaalses mõttes –  sa sööd ikkagi iga päev ja (suhteliselt) sama palju kui muidu! Mis see siis täpselt tähendab? Valgust heidab Sille Martma Brena Fitnessist.

Perioodiline paastumine tähendab seda, et sa sööd iga päev samamoodi nagu varem (või siis 250-500 kcal vähem, kui soovid kaalu langetada, aga see pole tänane teema), kuid sa sööd maksimaalselt kaheksa tunni jooksul, mis on n-ö söömisaken.

Näitlikustame: oletame, et sa lähed magama kell 12 ja sa sõid viimati kell 8. Sa ärkad üles kell 7, seega lihtne matemaatika näitab, et sa võid söömist alustada (ehk paastu lõhkuda) varasemalt kell 12. Tundub ulme? Olla viis tundi ärkvel ja söömata?

Jah, alguses tundus nii ka mulle – enam mitte nii väga. Selleks, et üleminek sellisesse elustiili lihtsam oleks, tuleb alustada suuremast ajavahest, ehk siis näiteks selline viiepäevane tsükkel: 10-10-9-9-8.

Esimesed kaks päeva sööd sa kümne tunni jooksul, järgmised kaks päeva üheksa tunni jooksul ja viiendal päeval oledki jõudnud kaheksa tunnini. Eesmärk on see, et sa lõpetaksid söömise iga päev umbes samal ajal, siinses näites kell 9 ning lükkaksid hommikust paastuaega vastavalt vajadusele edasi. Hommikul on mittesöömist (minu arvates) palju lihtsam järgida kui õhtul.

Aga miks seda üldse tegema peaks?

Kuna meie keha peamine energiaallikas on süsivesikud (glükoos), siis neid terve päeva jooksul peale laadides kasutab keha esimesena neid ning ei jõua kuidagi sinu enda kehas olevate rasvavarudeni, et neid energiana kasutada. Kui sa aga annad kehale süüa ainult maksimaalselt kaheksa tunni jooksul (kui suudad, siis ka vähema), jõuab keha mingi hetk paastuseisundisse, kus tal ei ole enam päeva jooksul sisse söödud ainetest energiat võtta ja siis ta lähebki sinu rasvavarude kallale.

Paljud inimesed on võtnud sellise toitumisviisi endale elustiiliks ning lõpuks ei olegi eesmärk enam kaalu (ja rasvamassi) langetada, vaid pigem lihtsalt saledat joont hoida. Ja eks on ju tegelikult lihtsam ka, kui sa tead, et näiteks enne kella 12 ei ole vaja üldse toidu peale mõelda! Minul igatahes on ja ütlen ausalt, päris mõnus on hommikul rahulikult üles tõusta ja söögile ning muudele ärevatele mõtetele mõtlemata rohelise tee kõrvale raamatut lugeda.

Aga öeldakse, et hommikul tuleb alati kohe esimese asjana süüa?!

See kehtib mõne inimese jaoks, aga ei kehti kõigile. Inimesed on erinevad ning mõnele neist ei mõjugi näiteks perioodiline paastumine või ei sobi mingil muul põhjusel. Samamoodi ei sobi mõnele inimesele hommikuti söömine või teisele inimesele süsivesikuterikas dieet. Toitumisviise ja inimorganisme on nii palju erinevaid – tuleb lihtsalt õppida enda keha kuulama ja teha endale sobivaimad valikud. Tähtis on vaid päeva jooksul enda kehasse sisse panna vajalikud vitamiinid, mineraalid ja makrotoitained – pole vahet, mis kell!

Kuidas ma hommikul tühja kõhuga vastu pean?

Tegelikult on hommikul lubatud tarbida erinevaid jooke – peaasi, et tunni aja jooksul tarbiksid alla 5 kcal (sest seda juba peetakse paastu lõhkumiseks). Võid juua teed ja kohvi (kalorivaba magustajaga ning ilma piimata). Esimese asjana on soovitatud tarbida ka gaasilist soodavett, ise jõin täna hommikul (tegelikult tarbin seda juba ammu) tavalist kraanivett, kuhu panin sisse natuke meresoola ja soodat ja see toimibki! Sooda aitab tekitada täiskõhutunnet ja mis peamine, hoiab keha aluselist tasakaalu. Kui sa oled sellise toitumisega juba harjunud, siis on seda tegelikult raske paastuks nimetada – see on elustiil! Hommikune mittesöömine ei ole enam keeruline ja kes teab – võib-olla avanevad mõned tšakradki!

Treening ja perioodiline paastumine.

Räägitakse küll, et ei ole hea teha tühja kõhuga trenni, kuid aina rohkem perioodilise paastumise järgi elavaid inimesi räägivad ja tõestavad enda peal vastupidist. Nad näevad superhead välja ja neil on väga palju nähtavat energiat ja elurõõmu! Kes meist seda siis ei tahaks?

Parim oleks teha jõutrenni täpselt enne seda, kui sa nö paastuakna ära lõhud. Ehk siis: teed tugeva jõutrenni ja sööd mõnuga esimeseks toidukorraks valku (muna, liha) peale ning lihas on väga õnnelik selle üle! Soovitatakse ka aminohappeid trenni kõrvale siiski juua, et päris kuivalt need lihased töötama ei peaks – siinjuures tuleb jälgida, et kui on maitsestatud joogisegud, et need siis 5 kcal piiri ei lõhuks. Kardiotrenni vihkajatele – kardiot soovitatakse pigem mitte teha, sest see tekitab suurema energiavajaduse ning olgem ausad, rasvapõletus toimub suuremalt jaolt õige toitumise, mitte piisava trenni tagajärjel. Loomulikult ei saa liikumist täielikult ära unustada – kuni tunnike võiks päevas ikkagi kõndida – kellel on vaja koolis või tööl käia, lapsed lasteada viia ja koju tuua jne, neil ei peaks seda muret niikuinii olema!

Kui sul on kõht ikka tõesti nii tühi, et sa ei suuda näiteks kella 12ni vastu pidada, siis söö! Ära endale liiga tee ja ära ennast piira! Kui juhtubki, et lõhud sellel päeval paastu varem, siis lõhud. Tähtis on oma keha kuulata ja talle järele anda (muidugi on ka näljal ja janul vahe, mida tasuks enne söömist kontrollida). Ja kellele meeldib korraga palju süüa, saab selle kaheksa tunni jooksul teha endale nt hoopis kolm suurt einet kuue väiksema asemel!

Tagasi üles