Abiks lapsevanemale: kuidas vältida suvepuhkuse lörriminekut

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Suvevaheaeg on kestnud juba mõnda aega ja lapsed muutuvad rahutuks. See võib tekitada stressi papale ja mammale, kes saavad puhata vaid loetud päevad.

Kuigi koolivaheaeg on lastele hirmus lõbus, võib see mõjuda lapsevanematele kurnavalt. Näiteks tuleb väiksematele lastele muretseda hoidja, aga ka suuremad lapsed vajavad tegevust ja tähelepanu. Pinget lisavad omakorda ka kõiksugu väljasõidud ja meelelahutused, mis suure pere puhul ei pruugi olla väga lõõgastavad, kirjutab Psychology Today.

Perega puhkusele sõites muutub küll ümbrus, kuid peredünaamika tuleb reisile kaasa. Mida selle all silmas pidada? Mõned näited:

  • Mossis teismelised.
  • Pirtsakad sööjad, kes «vihkavad» teatud toitusid.
  • Tugevad reaktsioonid plaanimuutuste suhtes.
  • Sassis toad.
  • Laste võimetus ekraanidest eemal hoida jne.

On inimesi, kel on isegi igapäevaste stressitekitajatega nagu raha, töö, lastekasvatuse või terviseprobleemidega hakkama saamisega suuri raskusi ning kel on välja kujunenud ebatervislikke mooduseid, kuidas pingega toime tulla. Neil võib seetõttu suvepuhkus halbu kombeid - näiteks alkoholitarbimist, ohjeldamatut suitsetamist või ülesöömist - veelgi süvendada. 

Osalt aitab puhkusepinget kindlasti leevendada see, kui ei seata liiga kõrgeid ootusi, milleks võiks kergesti pettuda. Nippe puhkusaegse stressi maandamiseks on veelgi:

  • Pane asjad perspektiivi - eralda aega vaid selleks, mis on sinu jaoks tõeliselt tähtis ja planeeri selliseid peretegevusi, mis teile tõesti sobivad.
  • Jälgi, et teie ootused puhkuse osas oleks realistlikud. 
  • Ära eelda, et suvi oleks kindlasti parem või teistmoodi kui teised aastaajad ja aita ka teistel pereliikmetel seda mõista.
  • Rääkige omavahel läbi, kuidas võtta ette tegevusi, mis sobiks kõigi pereliikmete ajakavaga. Kui vaja, tee kompromisse. Näiteks võta võimalusel töölt üks päev vabaks, et perega piknikule või randa minna, et lühendada laste üksiolekuaega.
  • Leevenda oma stressi tervislikult. Mine jalutama, tee trenni või käsitööd, veetke perega ühiselt kvaliteetaega. Pea meeles, et ebatervislikud harjumused ei aita pikas plaanis stressist vabaneda ja võivad mõjuda su tervisele laastavalt.
  • Ära oota, et suudaksid oma harjumusi korrapealt pöördeliselt muuta. Võta muutusi ette sammhaaval ja tasapisi. Kui vaja, otsi abi.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles