Rait Kapp: süda on kasutamiseks, mitte hoidmiseks

Rait Kapp

FOTO: Erakogu

Liiga palju murtuid südameid ja Jason Donovani lugu «Too Many Broken Hearts» pani mind hetkeks mõtlema. 

Keegi ei tea, miks on see nii, et südamete murdmine teeb mõnikord rohkem haiget, mõnikord vähem. Ilmselt oleneb see sellest, kui sügavale südamesse keegi oma karismaga või isiksusena teise inimese jaoks on jõudnud. Võib-olla on põhjus selles, et kardetakse oma südant avada, selle asemel et seda kasutada ja elada nagu poleks homset, sest aeg läheb ruttu, oodata pole midagi. Meenub vanasõna – inimesed vananevad sellepärast, et arvavad, et nad enam ei armu, saamata aru, et just sellepärast nad vananevad, et enam ei armu.  

Paljusi asju ei saagi seletada või pole olemas juhendit, kuidas teha. Öeldakse vaid, tee nagu süda ütleb. See mingi salajane ülivõimas sisetunne, mis on tohutu elujõuga. See on sulle alati toeks, alati olemas, nagu mingi salajane nõustaja, kelle poole pöördumine ei maksa midagi, kuid kes võib muuta palju. Igapäevaselt on vajalik tegutseda olukordades, mis nõuavad teatud hulgal südame kaasamist. See on nagu mingi puudutus, mida keegi ei näe, kuid tajuvad kõik. 

Südame kasutamine inimsuhetes on väga oluline. See lisab vestlusele siirust, austust, headust ja maagiat. Meeste-naiste vaheliste suhete osas on südame osalus vältimatu, sest kui tehakse hingega ja pühendumusega, siis on alati oht südamete murdmiseks. Seeläbi saab tegelikult süda tugevamaks ja kasvatakse isiksusena. Kasvõi erinevate armuafääride korral, kui mängus on tugev kirg ja ülivõimas tahtmine, siis piirid kaovad. Taaskord on kõik tänu sellele, et me kasutame igapäevaselt südant enda elu korraldamise abilisena, lisades suhetele väärtust ja hinge. Südamele meeldib, kui tegutsetakse kirega, sest see annab elujõudu. Olenemata sellest, kas tegemist on inimsuhete või oma meelistegevusega, on nende inimeste silmis näha tohutut rõõmu ja kirge, mis sütitab neid endid igapäevastes tegemistes.

Kindlasti on ebaaus hoida oma südant kellelegi, näiteks unelmate paarilise jaoks teadmata tulevikus. See mõte pigem kurvastab veelgi rohkem ja tekitab masendust, sest kui see ideaalne paariline ei tule ega tule, aga aeg muudkui jookseb omasoodu. See õige paariline või kaaslane, tuleb ellu siis, kui sa elad südamega ja naudid elamist, siis kui ollakse valmis. Keegi ei ole loodud kannatama ega elama nii et «süda jookseb verd». Süda on antud meile selleks, et armastaksime teisi inimesi, teeksime oma lemmiktegevusi ja naudiksime meile antud eluaega.