«Peaks trenni minema, aga üldse ei viitsi». Kas see mõte on sulle tuttav? Meil kõigil tuleb ette päevi, mil trenniminekuks on raske motivatsiooni leida.
21 teaduslikult tõestatud fakti trenni kohta
5. juuli 2016, 18:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt ei tule see sulle üllatusena, et trenn mõjub kehale imehästi. Samas ei utsita see teadmine tingimata uksest välja minema ja jõusaali poole kiirustama. Business Insider pani kirja 21 teaduslikult tõestatud fakti, millest võib abi olla siis, kui sul on raske leida trenni tegemiseks motivatsiooni.
- Uuringud on tõestanud, et trenn suurendab seksuaalset erutust (ka neil naistel, kes võtavad antidepressante).
- Regulaarne trenn aitab vähendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid.
- Füüsiline aktiivsus võib aidata ennetada ja toime tulla II tüüpi diabeediga.
- Trennist võib olla abi «hea» kolesterooli taseme tõstmisel ja «halva» kolesterooli vähendamisel.
- Uuringud on tõestanud, et trenn mõjub hästi ka neile, kel on astma.
- Jõutrenn muudab luid tugevamaks ja võib vähendada osteoporoosi riski.
- Regulaarselt trenni tegevatel inimestel on kõrgem D-vitamiini tase, mis parandab ka meeleolu. Põhjuseks võib olla see, et need inimesed veedavad rohkem aega päikese käes.
- Trenn ei pruugi kiirendada ainevahetuse tööd, kuid see aitab kaloreid põletada.
- Treening mõjub südamele hästi ja vähendab südamehaiguste riski.
- Regulaarne treening aitab stressi alandada.
- Teadlased on kindlaks teinud, et lühikesed ja intensiivsed kardiotrennisessioonid aitavad kaalu alandada ning rasvu põletada.
- Keha võib muutuda tänu trennile ja jõutreeningule väledamaks, paraneb ka tasakaal ja tänu sellele esineb vähem kukkumisi ning vigastusi.
- Regulaarne treening mõjub immuunsüsteemile hästi ja tänu sellele inimene haigestub vähem.
- Aeroobne treening on kasulik ka mälule, seega sobib see eriti hästi vanematele inimestele.
- Hea füüsiline vorm pikendab ka eluiga. Inimesed, kes teevad trenni seitse tundi nädalas, surevad 40 protsendi madalama tõenäosusega noorelt kui need, kes treenivad 30 minutit või vähem.
- Aktiivne eluviis võib isegi aidata ennetada teatud vähkkasvajate teket.
- Töö tekitab stressi? Mine jalutama! Liikumine aitab ennetada tööl läbipõlemist.
- Trenni tegemine on seotud ka paranenud enesehinnangu ja -kindlusega.
- Regulaarne trenn mõjub hästi neile lastele, kes kannatavad tähelepanuvajaduse käes.
- Trenn parandab ka une kvaliteeti.
- Trenni tasuks teha ka seetõttu, et see vallandab kehas head tuju tekitavaid hormoone ehk endorfiine.