Etiketiõpetaja peab Evelin Ilvese kleidivalikut heaks eeskujuks

Evelin Ilves 2007. aastal vabariigi aastapäeva vastuvõtul (vasakul) ja 2010. aasta jaanuaris Rootsi riigivisiidil (paremal)

FOTO: SCANPIX

Tuntud käitumis- ja etiketiõpetaja Maaja Kallasti sõnul oli esileedi Evelin Ilvese otsus Rootsi riigivisiidil kanda varem vabariigi aastapäeva vastuvõtul esitletud, kuid ümbertehtud kleiti pigem kõigile heaks eeskujuks.

Presidendi abikaasana mitu korda ühe kleidi kandmine on Kallasti kinnitusel etiketi koha pealt täiesti sobilik ja positiivne: «See on ainult pluss, sellepärast, et elu on meil Eestis vaene.»

«Milleks neid kaltse nii palju on? Vaja ümber teha, aksessuaarid juurde ja jälle on uus,» pidas etiketitundja õigeks ning lisas: «Ma teen ise kogu aeg selliseid asju.»

Tualettide korduvkandmisega seoses meenus Kallastile kunagi nähtud dokumentaalfilm Inglismaa kuninganna rõivistust: «Garderoobis - see oli muidugi mitu tuba – olid kõik paraadkleidid ja iga ühe juures oli kotike – seda kutsuti vanasti kupukotikeseks,» rääkis ta.

Lisaks pidavat rõivaste kõrval leiduma riideribasid ja õmblejate antud ülejäänud materjalitükke. Edasi põhjendas naine, miks kotikesed kleitide juures olid: «Sellepärast, et üks kuninganna on suurem ja teine väiksem, üks on lühem, teine peenem ja kolmas on paksem.»

Riidetükke kasutatakse Kallasti sõnul tualettide ümbertegemiseks, kuna esinduskleitide materjalid on üüratult kallid. «Seda üksainus kord kanda ja siis enam mitte kanda – see on ju raskamine!» leidis ta.

Seega kinnitas etiketiõpetaja, et presidendiproua on meile pigem heaks eeskujuks: «Absoluutselt. Aga see ongi nii!» Tema arvates on rõivaid loomulik ja kombekas kanda, kuni materjal vähegi lubab: «Aga mitte nii, et kapp on riideid täis ja selga pole mitte midagi panna.»

Kallast nentis, et praegusel ajal toodetakse kvaliteetseid rõivaid paraku üha vähem: «Isegi soliidsed firmad! Need asjad ei anna kanda, lagunevad laiali seljas.» Kaupmehed tahavad naise hinnangul vaid inimeste «lolluse» pealt teenida. «Nupukalt ümber tehtud asi on alati tore!» soovitas ta loomingulist lähenemist.

«Ma usun, et nii mõnigi inimene julgeb oma kalli kleidi kapist välja võtta, natuke kohendada ja jälle pidusse minna. See on ju nii tähtis! Selle raha eest võib reisima minna – kultuurireise teha,» rõhutas Kallast.

Tema nõuanne kõlas lõpetuseks järgmiselt: «Mul on nii kahju inimestest, kes ei saa teatrisse minna - pole uut kleiti. Issand jumal, pane vanale roos ette ja mine ikka!»