Miks käivad värskelt abiellunud mesinädalatel?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Paljude abiellunute jaoks on pulmade puhul üks oodatumaid asju mesinädalate veetmine mõnes eksootilises või kauges paigas. Mõte selles, et saad oma kõige kallima inimesega aega veeta imekaunis kohas, tekitab paljudes elevust. Aga kust on see komme tulnud?

Mesinädalate veetmise komme sai alguse 19. sajandil Ühendkuningriigist, aga siis polnud tegemist sugugi niivõrd toreda väljasõiduga kui nüüd. Mesinädalad tähendasid seda, et värskelt abiellunud sõidavad koos reisile, aga nad ei sõitnud kaugele, vaid külastasid neid sugulasi ja sõpru, kes ei saanud pulmatserermoonial osaleda, kirjutab Good Housekeeping.

Alles 19. sajandi lõpus muutus mesinädalatel käimine selliseks, nagu see on täna. Kui aga rääkida selle väljasõidu magusast nimest – mesinädalad –, siis nime kohta levivad erinevad lood. Veebilehe Honeyfund asutaja Sara Margulis rääkis, et ühe versiooni järgi oli pruutpaaridel vanasti kombeks juua mõdu siis, kui nad olid esimese nädala koos veetnud. Kuna mõdu on mee baasil valmistatud jook, siis sellest oli tingitud ka pulmareisi nimetus. Mõdu kinkisid pruutpaarile tavaliselt pulmakülalised ja usuti, et see suurendab sugutungi.

Viimasel ajal on aga mesinädalate veetmise juures täheldatud olulist muutust. Nimelt ei ole paaridel enam kombeks vahetult pärast pulmi reisile sõita, vaid seda tehakse kas veidi hiljem või minnakse mõnele lühemale reisile, mis ei pruugi kesta nädalatki. Pulmatrendide ekspert Kim Forrest sõnas, et põhjuseks võib olla see, et inimestel on üsna tihedad graafikud, aga ka see, et värsked paarid ei taha kohe reisimise peale suuri summasid kulutada. 

Tagasi üles