Tõnu Jürgenson soovitab, kuidas saada matkamisest maksimumi

FOTO: Vida Press

Suvi on soojema ja valgema aja tõttu algajale loodushuvilisele parim aeg matkamisega alustamiseks!

Liikumine on ilu ja tervise pandiks. Kui liikuda õues, miljööväärtuslikus keskkonnas, siis mõjub see veelgi paremini. Sidudes väljas viibimise ja füüsilise aktiivsuse ka tervisliku toitumisega, võib isegi õnnestuda vanadusse surra ilma, et mõni haigus või terviserike seda enneaegselt põhjustada võiks. Kuna suvi peagi uksele koputab, siis võiks võimalikult palju vaba aega looduses veeta – liikuda ringi, avastada endale uusi kohti ja püstitada mõni väike eesmärk, mis nõuaks natuke pingutamist.

Linnulaul ja kastehein

Looduses olles hingate paratamatult sisse värsket õhku, mis on kopsudele meeldiv vaheldus, võrreldes heitgaasiderohke linnaõhuga. Selline muutus on äärmiselt kosutav ja värskendav. Värske õhk parandab ka unekvaliteeti. Inimene puhkab palju paremini välja ja tunneb ennast energilisemalt, kui ta on maganud õues värske õhu käes. Samuti on rohkel väljas viibimisel emotsionaalne mõju. Kui ikka hommik algab linnulauluga ja palja jalaga kasteniiske heina sees jalutamisega, siis saate aru, et elu on tõesti ilus. Selline elamus annab positiivse laengu terveks päevaks. Positiivne inimene mõjutab selliselt ka end ümbritsevaid inimesi. Rõõmus ja hea tuju on vaieldamatult tervisele kasulik!

Matkamine annab suurepärase võimaluse tuttavaks saada uute ja huvitavate inimestega. Kui sattute kusagil jagama mõnd lõkkekohta seljakottide või jalgratastega tulnud inimestega, siis on nad suure tõenäosusega üsna mõistliku ja eluterve maailmavaatega. Matkamine pühib peast igasugu muremõtted. Matkastress on seotud ainult matkategevustega. Kõik, mis linnas, tööl ja kodus muret tekitasid, ununevad. Koju ja tööle tagasi minnes tunnete, kuidas akud on laetud uue energiaga. Matkamine nõuab teatavat füüsilist pingutamist, see aga parandab vormi ja annab mõnusa enesetunde. Soovitan katsetada erinevaid matkamise vorme: seljakotiga liikumine, seljakotita radiaalmatkad (matk, mille algus- ja lõpppunkt on samas kohas), kanuumatkad jõgedel, süstamatkad merel ja rattamatkad. Kõik need on omamoodi võluvad ja pakuvad erinevaid elamusi.

Kindlasti ei soovita ma algajal matkahuvilisel vinti üle keerata. Kui ikka seljakotiga pole harjutud varem käima, siis liiga pikki vahemaid pole mõtet eesmärgiks seada. Paras vahemik on 15–20 km päevas ja seljakott ei tohiks liiga raske olla. Selleks, et matkal olles ennast mitte liigselt kurnata, tuleks tihti puhkepause teha. Kui kogu aeg ilma pausideta liikuda, tekivad väga kergesti villid. Samuti kaasneb liigse pingutamisega suurem vedelikukadu, mis võib tervisele ohtlik olla. Suured sportlikud saavutused on küll uhked, aga kui tasa sõuad, siis pilti teha jõuad.

Putukatele ebahuvitav värv

Suvisel perioodil tasuks valmis olla ka putukatega kohtumisteks. Inimeste hirmud erinevate putukate ees on liiga suured. Olukord ei ole sugugi nii halb. Sääskede eest saab ennast väga edukalt kaitsta heledate puuvillaste riietega. Õhukesed heledad püksid ja pikkade varrukatega valge särk suudavad enamiku sääskedest eemal hoida. Erinevad sääsetõrjevahendid on üsna mürgised ka inimesele. Heledad riided aitavad kergesti ka puugi avastada. Kuna meil pole looduses suuri valgeid imetajaid, siis riietudes heledasse, muutute teatavas mõttes putukatele vähehuvitavaks. Miks näiteks tavaliselt mesinike riided on valged ja mesilased neid eriti ei ründa? Sest karu, kes looduses mesipuid rüüstab, on tume. Tume värv teeb putukad kas ettevaatlikuks või nad näevad teid potentsiaalse toiduna. Petke puugid ja sääsed lihtsalt ära! Heledad pikad riided kaitsevad ka päikesepõletuse eest ja vähendavad kehalt niiskuse aurustumist.

Ka looduses leidub abivahendeid. Selline taim nagu sookail hoiab samuti sääsed eemale. Murdke mõned sookailud ja kinnitage nende varred enda külge. Sookailu tugev lõhn sääskedele ei meeldi. Puugid ei salli jälle küüslauku. Määrige seda oma püksisäärtele ja nii mõnigi puuk otsustab paremat saaki oodata. Kui olete kusagil, kust leiab männikäbisid, siis tehke ümber oma laagrikoha palju väikeseid käbihunnikuid ja pange need suitsema, sääsed ei armasta suitsu. Jälgige ainult, et sammal põlema ei läheks ja tulekahju ei tekiks.

Kindlasti peaks suvisel perioodil arvestama suurema veekuluga kui muudel hooaegadel. Kuna aga paljud allikad on teadmata kohtades, siis soovitan hankida veepuhastusfiltri. See väike kerge abivahend tagab puhta vee põhimõtteliselt kõigist veekogudest. Kui olete natuke hinnatundlikum, siis ärge ostke seda jaekaubandusest, vaid otsige internetist. Filtreid müüvad ka entusiastidest matkasellid, ja see hind on natuke parem kui poelettidel. Kui veefiltrit pole, siis tuleks jõest või järvest võetavat vett enne tarvitamist mõned minutid keeta, et kõik bakterid ja pisikud hävineksid.

Lõkkeromantika ja tähistaevas

Loodusesse minnes tuleks arvestada võimalusega, et lõkkeromantika võib ära jääda ja seega pole võimalik ka lahtisel tulel toitu valmistada. Suviti on tihti kuivast ilmast tingitud tuleohu tõttu kehtestatud tuletegemise keeld. Et oma elu lihtsamaks ja mugavamaks teha, tuleks hankida kerge kaasaskantav matkapliit. Algajate jaoks on kõige mugavamad pliidid need, mis töötavad gaasi või piiritusega. Nende kasutamist on lihtne ära õppida ja näiteks 3–10 minutiga on liiter keevat vett olemas. Väliköögikomplekti juurde võiks hankida kaks potti või ühe poti ja väikese kannu. Üks toiduvalmistamise ja teine veekeetmise jaoks.

Kuna ilm valmistab tihtilugu üllatusi ja päikeselisest hommikust võib vabalt saada vihmane pärastlõuna, siis tasub selliseks muutuseks valmis olla. Lihtsaim viis ennast vihma eest kaitsta on kaasa võtta mõned suured prügikotid, millesse saab vajaduse korral käte ja pea jaoks augud teha. Mugav lahendus on ka telkmantel või pontšo. Kellel on võimalusi rohkem kulutada, võib spordi-, matkatarvete või tööriiete poest soetada spetsiaalsetest materjalidest vihmariided.

Muudest riietest tuleks loodusesse minnes kindlasti kaasa võtta pikk villane pesu ja mõni soojem fliis või kampsun. Vill hoiab sooja ka siis, kui on niiske. Kõndimiseks soovitan soetada ikkagi matkamiseks mõeldud jalanõud. Suvine matkasaabas võiks olla tekstiilist, hingav ja vett hülgav. Vahetusjalatsiteks sobivad hästi näiteks Crocsid. Pärast kõndimist on hea jalga panna kerged jalanõud, kust ka õhk läbi käib. Nii taastub jalg kiiremini. Vältida tuleks puuvillaseid sokke, sest need seovad niiskust ja see aitab villide tekkele kaasa. Sünteetilised spordi- või matkasokid takistavad aga villide teket.

Loodusesse tasuks ikka ööseks ka jääda. Selleks läheb vaja alusmatti, magamiskotti ja telki või varjualust/rippvoodit. Alusmattide valik on suur. Soetada võib täispuhutava või isetäituva kerge õhkmadratsi. Need on küll magamisel mugavamad, aga võivad hooletuse tõttu kergelt katki minna. Vahtplastist matt ei ole küll nii pehme, aga samas ei karda ka torkevigastusi. Magamiskoti puhul võiks arvestada seda, et kasutamiseks mõeldud temperatuuriskaalal võiks olla komfortsus 0 kraadi ringis. Vahel läheb öösiti jahedaks ja iga magamiskott kaotab kasutades pikapeale oma soojapidavust.

Telke ei tasu osta toidupoest, vaid ikka matkapoest. Veehülgavuse tase võiks olla vähemalt 2500 mm. Väga hea alternatiiv on kerge kaasaskantav varjualune ehk tarp. Sellise alla peaks hankima piisava suurusega sääsevõrgu, mida saab teha vanast pitskardinast või osta kodukaupade poest.

Hea variant telgi ja tarbi kõrval on ka rippvoodi. Need, kes on kord juba selles ööbinud, enam muud ei tahagi. Mõned minu tuttavad magavad rippvoodis isegi kodus olles. Kusjuures, Eestis valmistatakse väga häid rippvoodeid komplektis koos sääsevõrkude ja tarpidega. Rippvoodis ööbimise suuremaid plusse on see, et pole tähtis, kui konarlik või viltu on maapind, peaasi, et puid on. Samuti võib rippvoodit kasutada seal, kus ei tohi telkida. Ka üks 2011. aastal Šveitsi ja Prantsuse teadlaste tehtud ühine unehäireid puudutav uuring märkis, et rippvoodis magamine on inimesele väga hea just kiikuva liikumise tõttu.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles