Marin juba teab: mis sind ees ootab, kui kodustad joodiku

FOTO: Vida Press

Tööl mõtlikult kohvimasina kõrval seistes ja pingsalt kruusi täitumist põrnitsedes kuulsin pealt kolleegide elevil sädistamist ühe töökaaslase uue meeslemmiku kohta. Värske tuttav, mõned korrad koos väljas käinud, väga tore ja hooliv mees, aga näed, tipsutab veidi liiga palju. Et huvitav, kas see on väga suur miinus või saab sellest üle. Tavaliselt ma sellistesse vestlustesse ei sekku, sest ei jaga kellelegi turumuti kombel suhetenõu, püüan omaenese draamadega kuidagi toime tulla. Pluss see, et noh, ega ausalt öeldes väga ei huvitagi. Aga seda jama ei suutnud tuimalt eirata, käskisin selle mehe kohe pikalt saata. Räägin ka siin, juhuks kui keegi kunagi sellise valiku ees peaks olema. Mis sind ees ootab, kui joomakalduvustega mehe kodustad?

Sa ei saa temaga arvestada. Ära plaani nädalavahetusteks perekondlikke üritusi. Pole mõtet planeerida remonti, vähemalt sellist, kus mees ka kaasa peaks lööma. Mingi seltskonnaürituse raames ta ju võib hasartlikult mõne seina paljaks kiskuda, aga siis lepigi juba ette sellega, et ülejäänuga tegeled ise. Võimalik, et sa ei õpi ära ise torude vahetamist, aga õpid kiirelt ära, kust tellida linna pädevaim ja samas odavaim torumees. 

Sa saad arvestada tema nõmetsemisega. Sa ei pruugi olla elu kõige alandatum, kui oma sünnipäevahommikul üksinda ärkad. Küll aga kannata peo alguseni, mil vanavanemad ja muud sugulased külla jõuavad. Kallistused tehtud, on ka mees kõpsti ukse taga, lilled ja laps näpus. Et teiste ees õnnelikku perekonda demonstreerida, teatada, et peab lapse otsekohe juuksurisse viima ja läinud ta juba ongi. Peale tema lahkumist avastad, et loomulikult on ka kingiümbrikud köögist kaasa võetud.

Hangi endale lisatöö. Sest sul on järjest rohkem raha vaja, elu joodiku kõrval on kuradi kallis. Kõik eluaseme- ja muud püsikulud on niikuinii sinu kanda, lisaks vajab kodanik napsitaja aeg-ajalt taskuraha. Võimalik, et just sina oled see, kes ajupestuna kohusetundest tema maimukesele eelmisest abielust elatist hakkab maksma ja muud sellised seniolematud väljaminekud. Paar aastat elu pummeldajast eluvenna kõrval ja annad talle juba vabatahtlikult reedeti raha, et ta lihtsalt minema läheks ja nädalavahetusel omaette rahulikult kodus saaksid olla. 

Ole leidlik. Sa ei kujuta ette, kui kiirelt saabub teadmine, et peidukohana on pesukummuti sahtel üks mõttetumaid, sinna vaadatakse esimeste hulgas. Kui on vaja näiteks autovõtmeid peita, siis on palju kindlam koht hoopiski külmkapis hapukoorepaki all. Varsti valdad suurepäraselt valetamise kunsti oma sõpradele, aga seda tuleb ausalt harjutada, võõrastega on oluliselt lihtsam. Mõtle kohe heaga mingi ports legende välja, et selgitada näiteks, miks su mehel seekord silm sinine on (kakles täis peaga), alati mõjub kaastunnet äratavalt näiteks tööõnnetuse mainimine. Miks sa jõulude ajal vanematele külla ei saa sõita, mis müstiliste ehituste jaoks lisaraha vajad ja nii edasi ja nii edasi, varsti võiksid eluülikoolist saada diplomi valetamises. 

Väärtasju ära soeta. Need kaovad kodust ära. Kui alkohoolik juua tahab, siis teda ei huvita, et see vanaema abielusõrmus on sinu ainus mälestusese. Võimalik, et ta seda pandimajja viies isegi kujutab ette, et ostab selle enne tagasi, kui kaasa märkab, aga selleks paraku raha ei jätku ja kui naine avastab, on liiga hilja. Aga kaubaks lähevad ka oma isa hambakuld, kingitud raamatud ja muu selline. Mööbliga on kindlam, seda on raske tassida, aga mis lohutus nüüd seegi. 

Ära kujuta ette, et ta muutub. Mitte kellegi armastus ega kogu muu maailma tahtejõud ei muuda midagi, kui inimene ise seda muuta ei taha. Ja kui tahaks, oleks ta seda juba teinud, kasvõi mõne ebaõnnestunud sammu. Mingis armastusepuhangus ja instinkti najal naised vist vahel loodavad, et just nemad on need, kes mehe pasast välja tõmbavad, puhtaks küürivad ja vastutasuks siis nagu varjupaigast võetud kassi tingimusteta armastuse saavad. Ei. Seda ei juhtu. 

Teised inimsuhted - sõbrad, vanemad - lase neist lahti. Oled varsti suhtesõltlane ja oma masendava elu pärast piinlikkust tundes varjad seda kümnel totral moel pea kõigi eest. Ajad mingit jama, kui kuskile selle purjus pärdiku pärast minemata jääb, valetad sõpradele, et sul pole aega tulla ja muud sellist. Varsti õnneks ei tahagi minna, sest esiteks oled töölkäimisest üsna kurnatud, teiseks lihtsalt on häbi. Ei taha küsimusi, sest need eeldavad vastuseid. 

Kui on suhte alguses märgata, et mees joob rohkem, kui aktsepteeritav on, oled õnnega koos. Jookse, vastassuunas ja kiiresti. Saad kogu seda jama vältida ja kinnitan, et võiksin selliste näidete põhjal teha nädalatepikkuse järjejutu. Saada see mees kohe kuradile, ära raiska oma elu. Kui mees muutus selliseks suhte ajal, on keerulisem, aga palun otsige abi, psühhiaatrilist, kui vaja, sõpradelt, kui neid veel on, perekonnalt. Alustage uuesti, üksinda ja päriselt elades. See on raske, aga kadakaraiuja vintskusega tehtav. Ma tean, et on.

Tagasi üles