Milline piim on tervisesportlasele kõige parem?

Piimad.

FOTO: Vida Press

Alles oli aeg, kui enda ees klaasikest piima nähes ei tekkinud küsimustki, kust see pärit on või millest see koosneb, sest peamiselt joodi vaid lehmapiima. Nüüd on erinevaid piimasid nii palju, et ajab pea kirjuks. 

Toiduks võib tarbida näiteks lehma-, lamba- ja kitsepiima, kuid nüüd võib leida poest ka mitmesuguseid piimajooke, mis on tehtud mandlitest, kookosest, sojast ja isegi riisist. Runner’s World teeb neist lühikese kokkuvõtte, et oleks paremini selge, milliseid toitaineid need sisaldavad.

Lehmapiim

Lehmapiima on inimesed joonud juba üle 10 000 aasta. Ühes tassis piimas on küllaga vajalikke toiaineid: umbes 8 g valke (16 protsenti päevasest vajadusest), kaltsiumi (30 protsenti päevasest vajadusest), D-vitamiini ja B-vitamiine (neist eriti hinnatud B12-vitamiini). 

Uuringud on näidanud, et tänu kaltsiumile on lehmapiima joojatel võrreldes teistega parem luutihedus ja väiksem osteoporoosi risk. Ka on neil enamasti tervislikum kehakaal ja vähem keharasva.

Tervisesportlasele sobib lehmapiim hästi toitainete tõttu. Paraku on neid, kellele ei sobi loomapiimad laktoosi pärast. 

Toitainete sisalduselt ei erine erineva rasvasisaldusega piimad muu kui rasva poolest ja see väljendub ka kaloriarvestuses. Näiteks on klaasis täispiimas 150 kilokalorit (8 g rasva) ja rasvavabas piimas 90 kilokalorit. 

Kitsepiim

Tugevama maitsega kitsepiim sisaldab võrreldes lehmapiimaga pisut teisi rasvu, kuid on sama valgu- ja kaltsiumisisaldusega. Kitsepiimas on veidi vähem laktoosi kui lehmapiimas, kuid sellest pole laktoositalumatusega inimesele suurt abi. Küll võib olla, et kitsepiima rasvad teevad selle seedimise inimesele kergemaks kui lehmapiima rasvad. 

Lambapiim

Lambapiima on väga raske leida, enamasti saab seda väikeses koguses näiteks laatadelt. Valke on selles rohkem kui lehma- või kitsepiimas - ühes tassis umbes 15 g. Kitsepiimast on see umbes 30 protsenti rammusam, ka on selles rohkem kaltsiumi, B12-vitamiini ja foolhapet. 

Sojapiim

Kõik piimad, mis ei ole loomapiimad, on tegelikult piimajoogid. Sojapiim on tehtud jahvatatud sojaubadest ja veest. Müügil on nii maitsestamata kui ka maitsestatud sojapiima. Viimasesse on enamasti lisatud liialt palju suhkrut. Tassis sojapiimas on umbkaudu 6-8 g valke ja kõik asendamatud aminohapped. Sojapiima rikastatakse kaltsiumi, D-vitamiini ja B12-vitamiiniga ning see on laktoosivaba.

Riisipiim

Riisipiimas on väga vähe valke, tassi kohta vaid umbes 1 g. Küll võib olla, et seda on rikastatud kaltsiumi, D-vitamiini ja B12-vitamiiniga. Toitainesisaldus oleneb suuresti tootjast, mistõttu tuleks piimajookide puhul jälgida etiketti. Kui ühes joogis võib olla palju kasulikke toitaineid, siis on ka neid, milles pole peaaegu midagi väärtuslikku. Ka riisipiima müüakse tihti magusana, mis võib tõsta ühe klaasitäie kalorikogust 120 kilokalorini.

Mandlipiim

Mandlipiim on taas vee ja jahvatatud mandlite segu. Valke on ka selles vähe, ühe tassi kohta umbes 1 g. Loe lähemalt pakendilt, kui palju on sellesse lisatud suhkruid, kaltsiumi ja vitamiine. 

Kanepipiim

Kanepiseemnetes on palju oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid, tassikese kanepipiima kohta umbes 4 g. Kanepis on ka E-vitamiini, kuid enamasti on piima rikastatud D-vitamiini, B12-vitamiini ja kaltsiumiga. Tassis kanepipiimas on umbes 5 g valke. 

Kookospiim

See taimne piim võib olla kas väga rasvane (ka kreem) või üldse mitte. Madala rasvasisaldusega kookospiimas on tavaliselt kuskil 4 g rasva tassi kohta ja seda võib leida poest väiksema papist pakendiga. Enamasti on seda rikastatud ka D-vitamiini ja B12-vitamiiniga. Teisi toitaineid on selles aga küllalt vähe ja valke üldse mitte.

Tagasi üles