Toitumisteadlane selgitab: miks hakkavad väikelapsed kaalus liigselt juurde võtma?

Dagmar Lamp
, naine.postimees.ee juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Looduses on asjad korraldatud nii, et mõnede imetajate lapsed on kohe peale sündimist krapsud ja toimekad. Kahjuks või õnneks on inimlaps võrreldes teiste imetajatega kõige kauem emast sõltuv. Lapse esimesel eluaastal vormitakse suur osa sellest, mida on oodata tulevikust. Siinjuures on toidul ja toitmisel täita ülisuur osa. See, kuidas last toidetakse esimesel eluaastal, avaldab väga suurt mõju kogu väikelapse perioodile, kirjutab toitumisteadlane dr Mai Maser.

Emapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Sellepärast ei ole vaja lisatoitu hakata andma enne neljandat elukuud harjutamise mõttes ja igapäevamenüüs on lisatoit alates kuuendast elukuust. Lisatoidu valik 1-3-aastaste menüüs määrab sageli toitumisharjumused isegi kogu eluks!

Väga oluline on lapse esimese lisatoidu valimine ja kogu hilisem toitumine. Kui on lihtsalt suure isuga laps, siis võib teda kergesti üleliigselt toita, samuti ka siis, kui toit on liialt magus. Esimesteks lisatoitudeks peaks olema köögiviljapüree või teraviljapuder. Ärge valige puuvilja- või marjapüreed. Kuna magus maitseb väikelapsele hästi, võib ta hakata köögiviljadest ja putrudest keelduma siis, kui ta saab midagi maitsvamat. See aga viib ühekülgsele toitumisele. Ülekaal tekib, kui toiduga saadakse rohkesti suhkrut, antakse juua magusaid jooke ja mahlasid ning süüakse ebaregulaarselt ning energiarikkaid toite.

Kui lapsevanem või -vanemad on ülekaalulised, siis on ka lapsel suur risk rasvuda. Sellepärast targad vanemad mõtlevad sellele, et anda lapsele erinevaid täisväärtuslikke toite ja tuleks jälgida, et energia saamine ja kulutamine oleks tasakaalus. Harva põhjustab ülekaalulisust pärilik eelsoodumus ja  hoopis olulisem märk on pere vale elustiil: süüakse ja juuakse magusaid, rasvarikkaid sööke-jooke ning lastele antakse vähe liikumisvõimalust! Meeldiv ja rahulik on väikelapsega tegelemise ja mängimise asemel panna ta istuma televiisori ette multikaid vaatama.

1-3-aastastel lastel ja ka hilisemas elus võib kehakaalu suurenemine kulgeda periooditi. Üks esimesi vigasid, mida vanemad teevad, on see, kui väikelaps võtab mõni kuu kaalus vähem juurde ja otsekohe hakatakse pingutama suuremate toidukoguste pakkumisega. Sealjuures unustatakse, et ka piim on söök ning kohukesed ja magusad kohupiimadesserdid on väga kaloririkkad. Need maitsevad kõigile väikelastele ja on valmistootena alati saadaval. Väga kerge on neid isututele lastele pakkuda ülemääraselt suurtes kogustes. Kui vanemad annavad oma lapsele väikelaste jaoks mõeldud piimasegu, siis selle tegemise juures on oluline meeles pidada, et segu tuleb valmistada täpselt juhise järgi: piimasegupulber tuleb segada veega, mitte piimaga ja anda seda lapsele nii palju, kui selles vanuses ja kehakaalus laps peaks saama.

Ettevaatust, mahlad!

Väga oluline on teada, et ka puuvilja- ja marjamahlad sisaldavad suhkruid ja need ei ole janujoogiks. Kui lastele anda palju juua lisatud suhkruga jooke, on samuti ülekaalu tekkeoht. Väikelaps, rääkimata veel imikust, ei vaja maiustusi: komme, küpsiseid, koogikesi ega muud. Kui neid mitte anda, siis väldime ka koolieas lastel liigset magusaisu. Magusavajaduse katavad kõige paremini puuviljad, marjad, kodust laadi keedised ja meie tüüpilised magustoidud, nagu puder kisselliga, kohupiimakreem marjadega, leivavorm puuviljadega. Sellistest magustoitudest imendub suhkur aeglasemalt kui magusatest jookidest ning ei tekita ülemäärast magusaisu.

Väga oluline on liikumisharjumuste kujundamine juba väga varakult . Niipea kui laps hakkab kõndima, laske tal ise esmalt käru taga ukerdada, siis aga juba käe kõrval kõndida. See kõik kulutab energiat ja tugevdab last!

Televiisorit ei tohiks vaadata üldse vanuses alla kahe aasta, vanuses 2-4 aastat soovitatakse hoida ekraaniaeg üks tund päevas. Hoidke väikelaps eemal ka arvutist nii kaua kui võimalik! Määratlege televiisori vaatamise ajad. Pigem lugege väikelapsele raamatut ette. Harjumuste rubriiki kuulub ka see, et täiskasvanud ei vaataks söömise ajal telekat ja nad pühenduvad söögiajal söömisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles