Autosõidu ABC: kuidas planeerida autoreisi lastega?

FOTO: Vida Press

Laste jaoks on kogu perega matkama minek midagi, mis jätab jälje kogu eluks. Seepärast on oluline reisiks hästi ette valmistuda ja teha kõik võimalik, et eelseisev maailmaavastamine kujuneks võimalikult muretuks. Probleeme tuleb ette alati, aga kui neist eelnevalt teadlik olla, saab neid lihtsamalt lahendada. Accelerista jagab mõne nõuande, kuidas lastega koos reisimiseks valmistuda

Üheskoos reisimine annab kogemuse, mida ei saa lasteaiast, koolist ega ammugi internetist. Psühholoogid on uurinud reisimise mõju lastele ja leiavad, et see on vajalik kogemus, mille läbi väike inimene õpib paremini ennast tundma, harjub teistega arvestama, muutub osavõtlikumaks ja tähelepanelikumaks.

Perega koos maailma avastanud lapsed on mitte reisinud eakaaslastest emotsionaalselt intelligentsemad. Lastega reisivad täiskasvanud saavad aga kogemuse, mille kõrval argielu tundub mõnusa puhkekoduna.

1. Räägi inimestega – ka lastega. Enne, kui hakata reisidokumente vormistama ja asju pakkima, tuleb pidada Puhhi ja Jänese kombel plaani, sest see, mis ees ootab, on kõikide pereliikmete jaoks üks korralik Espitsjoon. Võtke aega oma lastega kõnelemiseks. Et kõik ausalt ära rääkida, on abiks gloobus või maakaart ning pildi- või videomaterjal tulevasest sihtkohast.

Miks inimesed reisivad? Miks reisimine on kasulik? Millised on olnud teie lapsepõlve reisikogemused? Kui pikalt te üheskoos reisida kavatsete? Mida sellel reisil näha loodate? Lubage lastel julgelt küsida, kommenteerida, unistada, joonistada.

2. Jaga ülesanded. Reisi planeerimise saab mõnusaks teha lihtsa nipiga – igal pereliikmel peab ettevalmistavas protsessis olema oma ülesanne! Näiteks: üks, kes istub internetis ja otsib kokku info sihtkohtade, majutuse, söögi, meelelahutuse ja muu osas. Teine, kes tegeleb tervise, kindlustuse, auto rentimisega. Kolmas, kes koostab tegevuskava. Neljas, viies, kuues – kes on lihtsalt head lapsed ja teevad kõik, mis nõutakse, et neid reisile kaasa lubataks. No, igatahes, üks pesakondlik nõupidamine ja ülesannete kättejagamine annab reisi ettevalmistamisele tõelise hoo sisse!

3. Planeeri reisi pikkus. Kõigepealt tuleb tulevane reis asetada ajalisse raami. Aeg on automatkaja parim sõber ja ka vaenlane. Hämmastaval kombel on ta alati olemas, aga teda on alati vähem, kui tahaks. Seega:  valige pigem lähem sihtpunkt ja pikem aeg!

Kui ees seisab pikk nädalavahetus, võib teha mõnusa automatka Eestis või põigata korra lähinaabrite juurde Lätti või Soome. Lätist ja Leedust kaugemale sõitmiseks tuleks arvestada vähemalt nädalaga, et oleks aega ringivaatamiseks. Paarinädalane puhuks võimaldab automatka sihtkohaks võtta juba ka Kesk-Euroopa.

Väikeste lastega automatkale minnes on oluline läbi mõelda teekonna jagunemine sõidu- ja kohalviibimise ajaks. Tillukesed inimesed ei taha tundide kaupa autos passida, nende puhul tuleb arvestada maksimaalselt 2-3-tunniste otsadega, millele järgneb pikem paus. Kui lapsed on päevaune magamise eas, saab selle osa planeerida sõitmiseks. Autosõit peab olema mõnus kõigi jaoks.

NB! Lisage nüüd kogu ajakavale veel kaks päeva. Igaks juhuks, kui teekonnal peaks ette tulema ootamatusi. Kiirustamine on matkaja üks salakavalamaid vaenlasi. Suhtumine «las asjad kujunevad nagu nad kujunevad» on abiks, ärge mõelge ega planeerige üle. Võtke rahulikult.

4. Sobiv sõiduvahend. Nädalavahetuse lühimatka elab viis inimest üle ka tavalises viiekohalises autos. Pikema reisiga läheb keeruliseks, sest kaasa tuleb pakkida rohkem tavaari, pikema sõidu ajal tahaks pesakond autos end välja sirutada ja lihtsalt tukkuda. Ideaalne sõiduvahend nädalaseks perereisiks kuni kuuele inimesele on 7-kohaline sõiduk, mahtuniversaal, pisibuss. Automatkamise kuldreegel on reisijate arv+1 istekoht. Aga veel parem, kaks vakantset istekohta.

Korralik kliimaseade, kaasaegne aktiiv-ja passiivturvavarustus, rikkalikult panipaiku – seda ei peagi vist eraldi üle kordama. Suurema sõiduki puhul on üks ootamatult hea asi veel – kui juhtub, et öömajaga on probleeme, saab ruumika sõiduki ümber korraldada erakorraliseks magamistoaks! Seega, valige kaua ja hästi!

5. Eelistage rentimist. Vaadake üle rendiautode pakkumised. Seda tasub teha aegsasti, sest suvel kipuvad kõik miskipärast kuskile sõitma. Võib küsida ka oma automüüjalt, mõnikord on neil pakkuda korralikke ja ruumikaid sõidukeid renti.

Üks võimalus on küsida auto sõbralt või tuttavalt, seda varianti julgeme soovitada üksnes väga normaalsete inimeste puhul. Nimelt kipub Murphy sekkuma just siis, kui seda kõige vähem vaja on ning pärast sõbraga maid jagada – miks istmekattel on moosiplekk või auto kerel kriim, mida seal enne kindlalt ju ei olnud – on tülikas ja närvesööv; ja lõpeb enamasti katastroofiga.

6. Mõelge turvalisusele. Kui peres on lapsi, kes istuvad autos isikliku turvatooliga ning olete otsustanud matkaauto rentida, testige enne kindlasti, kas istmed sellesse ka sobivad ning kenasti oma kohtadele paigutuvad, nii et jääb ruumi mõtetele ja tunnetele. Turvatoolide valimise kohta saab lähemalt lugeda siit.

Kui kavas on kaasa võtta ka pere neljajalgsed sõbrad, veenduge, et nende jaoks on olemas vastav turvavarustus või istmekinnitused. Loomade reisimise kohta lähemalt saab lugeda siit.

7. Aluseks on korralik kaardirakendus. Teekonna planeerimise aluseks on korralik maakaart. Soetage endale korralik paberatlas, tõmmake telefoni kaardirakendus ning tripeldage nüüd kogu see pull korraliku autonaviga. Laadige alla kõik teekonnal vaja minevad kaardid ja värskendage rakendusi. Võite sihtkohta jõudmises olla nüüd peaaegu sama kindlad nagu lennukipiloot – ka lennunduses hajutatakse riskid vähemalt kolmekordselt.

Ahjaa, kolmest kaardist pole kasu, kui keegi neid lugeda ei oska. Harjutage kodutänaval! Pikal teekonnal tuleb juhte vahetada, mis tähendab, et kaardilugemisoskusega inimesi peaks olema vähemalt kaks. Kolm on juba palju, sest tekib liiga palju eriarvamusi. Kaardilugeja kuldreegel on: vana hea paberatlas päästab päeva, navi on su sõber lühemaajaliste otsuste tegemisel. Accelerista kasutab reisides Google Mapsi, Waze’i ja Maps.Me-d.

8. Reisi planeerimine algab eeltööst. See on nüüd see koht, kus me ütleme, et Internet on üks äraütlemata kasulik koht. Reisi planeerides kulub netiavarustes surfamiseks tunde, kui mitte päevi. Varu aega, sest igal teisel juhul ajab infoküllus sind närvi ja teeb reisi planeerimisest piinarikka sunnisdiivanilisuse.

Eeldusel, et teekond on kaardi, gloobuse ja naviga juba läbi käidud, võib nüüd kulutada aega, et leida vaatamisväärsusi, taskukohaseid majutuskohti ning lugeda teiste kogemusi ja nõuandeid kohtadest, kuhu olete mõelnud minna. Appi tasub võtta Google Earth virtuaalne kaart, kus 3D pilt võimaldab isegi hotellide sisemusse kiigata.

Üks kaval nipp – uurige, mida räägivad sihtkohtadest reisibürood. Mõnelgi neist on ridamisi põnevaid bussiretke-pakette, kust snitti võtta ning omal käel kogu ilu ära näha. Keegi ei keela häid ideid kopeerimast; ja küll kunagi helges vanaduses saab ka mõni reisifirma korraldatud bussireis tehtud ja selle eest vääriliselt tasutud!

9. Reisiplaan paberile. Kui olete surfamisega sealmaal, et pilt hakkab kokku saama, tehke arvutisse üks fail; pange sellele nimeks näiteks «Perereis Sinna ja Tänna» ning kirjutage päev-päeva kaupa lahti, kuhu minna, mida teha, mitu kilomeetrit selleks sõitma peab ja palju umbes aega kulub (Google Maps tuleb jälle appi).

Nüüd arutage see plaan pereringis läbi ja tõmmake kolmandik tegevusi maha või siis laiendage reisi kestust kolmandiku võrra. On päris kindel, et esialgu on selles ajakavas liiga palju asju. Ja kui seda ette teada, ei ole eriline katastroof, kui kuskil Lehma Lellepoja Vaarema Pitslinikute Muuseum külastamata jääb. Eks mõni teine kord.

Üldse, lapsed ei ole erilised muuseumihuvilised. Tegu on lastega matkama minekuga. Sestap, suruge hambad risti, poetage pisar, ja katkuge plaanist välja kõik tegevused mis on seotud mõnusa kohvikuterrassil peesitamisega, romantilise jalutuskäiguga vanalinnas või šopinguga kohalikus hiiglasuures outlet’is. Muuseumid olid juba enne maha tõmmatud.

Lisage plaani loomaaed, lõbustuspark, jäätisesöömine, linna keskväljakul purskkaevus suplemine, rõõmsalt röökides ringijooksmine, inimeste tülitamine lihtsalt niisama, lärm, jonn, pidevad vaidlused kuhu järgmiseks minna ja mida teha, pissipeatused kohas, kus pissida ei saa, intsidendid söögikohtades, kus miskipärast ei pakuta midagi, mis süüa sobiks – ja hakkab juba looma!

Loe edasi Acceleristast!

Tagasi üles