Neli levinud müüti kardiomasinate kohta

FOTO: Vida Press

Tund aega trenažööril garanteerib rahulolutunde, eriti kui ekraanile ilmuvad numbrid näitavad, et põletasid äsja 752 kalorit. See tekitab vau-efekti ning veendumuse, et võid endale hiljem väikese magustoidu lubada. Teadmatus on õndsus, ütleb vanarahva tarkus, kuid see ei kehti kardiomasinate puhul. 

Mida sa ei tea trenažööri, jooksulindi või crosstrainer'i kohta, ei pruugi põhjustada küll otseselt füüsilist valu, küll aga mõjuvad tulemusi silmas pidades petlikult. Järgnevalt purustame mõned levinud müüdid kardiomasinate kohta, mis muudavad su suhtumist adekvaatsemaks.

Müüt nr. 1: rasvapõletusprogramm aitab kaalu langetada

Seda juhtub jõusaalis pidevalt, et inimesed hüppavad masina peale, tutvuvad kiirelt pakutavate treeningprogrammidega ja satuvad sõltuvusse «rasvapõletusprogrammist», sest nende sooviks on kaalu langetada. Tõepoolest, kes meist seda ei sooviks? Programm ei paljasta midagi aga oma olemuse kohta. Nimelt on see loodud sellisena, et südame löögisagedus püsiks madalal. Uuringud on näidanud, et madal löögisagedus aitab rohkem rasva põletada, kuid siin on üks suur aga. Madal intensiivsus vähendab ka põletatud kalorite hulka. Treenides pool tundi, võid rasvapõletusprogrammi abiga põletada 200 kalorit, kuid sama pikk intervalltreening põletab 300 kalorit. Kaalulangus sõltub kokkuvõttes põletatud ja tarbitud kalorite suhtest. Seega ära lase kardiomasinate programmidel ennast ahvatleda.

Proovi intervalltreeningut, olgu selle siis loonud mõni masin, sina ise või personaaltreener. Intervalltreening maksimaliseerib kaloripõletuse. Kardiomasinal näeb pooletunnine intervalltreening välja nii: 30-sekundilisele kõrges tempos trennile järgneb 2 minutit rahulikus tempos treeningut. Edasijõudnud võivad ajavahemikega mängida, näiteks tõstes intensiivse osa ajalist mahtu poole võrra.

Müüt nr. 2: ekraanile ilmuvad tõesed numbrid

See on tõesti võimas tunne, kui pärast higivalamist ilmuvad ekraanile suured numbrid. Paraku on karm tõde, et need arvud on enamasti ülepaisutatud. Kui sa arvad, et oled põletanud piisavalt kaloreid, et ennast mõne magusa koogiga premeerida, siis ole ettevaatlik. Isegi kui sa sisestad oma soo, kaalu ja vanuse, võib masin eksida kümne või isegi saja kaloriga. Kardiomasinate tootjad testivad oma seadmeid suurte, musklis tüüpide peal, kes põletavad hulganisti kaloreid juba üksnes hingates. Kui sa oled naine, siis on see veel eriti problemaatiline. Seega, võta rahulikult!

Suhtu ekraanil näidatusse reservatsioonidega. Keskmiselt põletavad inimesed joostes ühe miili kohta 100 kalorit. Kui kardiomasin näitab palju suuremat näitu, siis arvesta sellega söögikordi planeerides. Üldiselt annavad masinad üksnes ligikaudseid hinnanguid, mitte tõeseid fakte. Palju parem viis põletatud kalorite arvutamiseks on investeerida pulsikella.

Müüt nr. 3: jooksulindil jooksmine on võrreldav õues jooksmisega

Jooksulindid aitavad sul joosta erineva kiiruse ja tõusunurga all, ilma et peaksid halva ilma tõttu trenni ära jätma. Samas, kui sa valmistud jooksu- või käimisvõistluseks, siis arvesta sellega, et jooksulint pole sama nõudlik kui treening välitingimustes. Tegelikult vähendab jooksulindi liikumine sammupikkust ja kokkuvõttes kulutad vähem energiat. Vähem energiat tähendab omakorda vähem põletatud kaloreid. Lisaks pole jooksulindi tõusunurgad võrreldavad loodusega. Valmistu selleks, et õues jooksmine võib olla vaevanõudvam ja aeglasem kui lindil treenimine.

Vaheta keskkonda! Mine vähemalt kord nädalas välja jooksma või kõndima. Keskkonnamuutus annab võimaluse millelegi muule keskenduda. Samuti peavad sinu lihased lindi abita keha liigutamiseks rohkem vaeva nägema, nii et põletad rohkem kaloreid ja tunnetad oma tegelikku jooksukiirust. Kui väljas jooksmine pole mingil põhjusel võimalik, siis tõsta tõusunurka jooksulindil.

Müüt nr. 4: treeningu intensiivsust tuleks muuta südame löögisageduse põhjal

Sisseehitatud südame löögisageduse programm masinas on kasulik, sest see mõõdab sinu pulssi sõrmeotstest ja kätest kogutud info põhjal. Samas pole need andmed võrreldavad rinna ümbrusest kogutud näitudega. Samuti on andmed sporaadilised, st neid on võimalik koguda üksnes siis, kui hoiad oma käsi konsoolil. Selline hoiak pole soovitatav, eriti kui sa jooksed kiiresti või kui oled sunnitud nõnda oma kätele toetuma. Sa ei jookse sellisel juhul piisavalt kiiresti ega põleta soovitud hulgal kaloreid.

Kaalu rindkerevööga pulsikella soetamist, sest see on kõige usaldusväärsem ja ohutum vahend treeningu intensiivsuse mõõtmiseks. Eelkõige pea meeles, et iga inimene on erinev, mistõttu ei saa ükski masin treeningu tulemusi täpselt ennustada. Sina tunned ennast ükskõik millisest masinast paremini!

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles