Üheksa teaduslikult tõestatud põhjust, miks su lapsed ei saa tulevikus edukaks

FOTO: Vida Press

Laste kasvatamine on üks kõige raskemaid töid maailmas. Lisaks lapsevanemate panusele mõjutavad laste edu tulevikus väga paljud erinevad olud nagu pere sotsiaalmajanduslik staatus, elukeskkond ja vanemate haridus. 

Kuna teadlased ei uuri enamasti lastekasvatust lapse sünnist surmani välja tema iga argipäeva jälgides, ei saa ükski teaduslik uuring sajaprotsendiliselt välja selgitada, milline kasvatusmeetod on ideaalne. Küll aga on kindlaks tehtud, mismoodi võib vanemate käitumine laste tulevikuvõimalusi kahjustada ja põhjustada neile probleeme täiskasvanuelus. 

Tech Insider tutvustab psühholoogilistele uuringutele põhinedes, millised vanemate kasvatuslikud vead võivad rikkuda lapse võimaluse tulevikus edukaks saada.

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa ei lase oma lapsel olla iseseisev. 1997. aastal leiti Vanderbilti Ülikoolis tehtud uuringuga, et psühholoogilise kontrolli all kasvavatel lastel tekib hilisemas elus palju probleeme, muuhulgas madal enesehinnang ja ebakindlus. 

Lastele, aga eriti teismelistele, tuleb väga kasuks, kui vanemad julgustavad neid olema iseseisvad, lahendama ise oma konflikte teistega ja arendama oma sõprussuhteid vanemate sekkumiseta. Lisaks leiti selle uuringuga, et iseseisvad lapsed suudavad paremini ka kaaslaste halvale mõjule vastu panna.

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa karjud pidevalt oma laste peale. 2013. aastal leiti Pittsburghi ülikoolis teostatud uuringuga, et karm verbaalne distsiplineerimine ehk karjumine, vandumine või laste solvamine mõjub pikas perspektiivis laste heaolule hävitavalt. Kaks aastat kestva uurimusega avastati, et laste peale karjumise negatiivne mõju võib hiljem väljenduda lapse käitumisprobleemides ja põhjustada depressiooni. 

Uuringu autorite sõnul on see probleem kui kahe teraga mõõk, sest ühelt poolt põhjustab karjumine halba käitumist ja teiselt poolt tingib lapse käitumine seda, et vanem hakkab veelgi rohkem karjuma ja ei suuda end kontrollida. 

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa sekkud liialt laste ellu. Teatud määrani tulebki jälgida, mis laps teeb, kuid sellega ei maksa liiale minna. Liigne kontroll pärsib lapse enesekehtestamisoskust ja põhjustab ärevust ning depressiooni. «Õpilastel, kel on väga kontrollivad vanemad, esineb sagedamini depressiooni ja nad on oma eluga vähem rahul kui teised lapsed,» kirjutasid teadlased 2013. aastal väljaandes Journal of Child and Family Studies avaldatud uuringus, mis on vaid üks mitmest sel teemal kirjutatud teadustööst. 

Uuringud on näidanud, et kui vanemad ei lase lastel oma elu üle midagi ise otsustada, kasvavad neist täiskasvanud, kes on ujedad, ei ole valla uutele ideedele ja satuvad suurema tõenäosusega sõltuvushäire küüsi.

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa ei saada last õigel ajal magama. Suurbritannia teadlased on aga avastanud, et ebaregulaarsed uneajad võimendavad lapse halba käitumist nagu hüperaktiivsust, allumatust, kaaslastega konflikti sattumist ja tujukõikumisi. Lisaks võivad ebaregulaarsed uneajad kahjustada lapse aju arengut. 

«Me teame, et lapse varane areng mõjutab väga olulisel määral tema tervist ja heaolu kogu elu jooksul. Seoses sellega võib unevajaduse katmata jätmine - eriti olulise arengufaaside ajal - mõjutada lapse tervist ka pikemas perspektiivis,» ütles uuringu juhtautor Yvonne Kelley Medical News Daily’le.

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa lased väga väikestel lastel telekat vaadata. Kuigi paljud vanemad lasevad lastel televiisorit vaadata, sest see on justkui tasuta lapsehoidja, ei ole see alati hea mõte. 2007. aastal avaldati väljaandes  The Journal of Pediatrics uurimus, millega tõestati, et kui alla kolmeaastane laps vaatab palju telekat, mõjutab see halvasti tema sõnavara ja kaastegevusoskust ning teeb temast suurema tõenäosusega lasteaias või koolis teiste kiusaja.

Liigset teleri vaatamist on seostatud ka tähelepanuhäirete, kehva lugemisoskuse ja kehva arvutamisoskustega. 

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa oled autoritaarne. Arengupsühholoog Diana Baumride leidis 1960ndatel, et peamiselt esineb kolme kasvatusstiili: leebe, autoriteetne ja autoritaarne. Kõige halvem neist on viimane, mille puhul vanemad on liialt nõudlikud ja ei soosi vaba suhtlust. 

Lihtsakoeliselt selgitades on autoritaarne vanem, kes lajatab: «Sa pead saama kõik viied, sest mina ütlen nii!» Ta käsib ja keelab, aga ei selgita nii, et laps tema soovide tagamaast aru saaks. Autoriteetne vanem selgitab lapsele, et heade hinnete saamine näitab arengut ja aitab paremini õppida, mis viib elus edasi. 

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa oled laste juuresolekul tihti nina telefonis. Tänavu avaldati väljaandes Translational Psychiatry uuring, mis paljastas moodsa elu pahupoole ja näitas, et kui vanema tähelepanu on pidevalt mujal, võib see lapse arengule halvasti mõjuda. 

Väljaandes Wall Street Journal avaldati mõnda aega tagasi artikkel, kus sõna saanud meditsiinitöötajad avaldasid muret selle üle, te traumapunkti saabub üha rohkem väikelapsi, kes on saanud viga, sest vanemad on oma nutiseadmete küüsis. 2015. aastal kinnitati ka Pennsylvania Riiklikus Ülikoolis tehtud uuringuga, et nutitelefonide suurenenud kasutus on saanud ohuks laste heaolule ja arengule. 

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa oled oma laste suhtes kalk ja eemalolev. Kuigi see on ilmselge, tasub kordamist, et tõelist lähedust lapsega ei saa mitte millegagi asendada. Arvukalt uuringuid on kinnitanud, et puudujääk vanemlikust soojusest tekitab käitumisprobleeme, ebakindlust ja emotsionaalseid raskusi nii lapseeas kui ka hiljem täiskasvanuna. 

Ärevust ja sotsiaalset võõrandumistvõivad kogeda ka need, keda vanemad lapsepõlves piisavalt ei kiida ega tunnusta.

Foto:

FOTO: Vida Press

Sa annad talle laksu. Laste füüsilist karistamist on uuritud 1980ndatest aastatest alates ja järjepidevalt on tõestatud, et see põhjustab laste hüperaktiivsust, agressiooni ja vastandlikku käitumist. Kahjuks ei taha paljud vanemad seda siiani uskuda ja haaravad vihastades vitsa järele. 

2000. aastal leiti esimese klassi lapsi uurides, et füüsiline karistamine võimendab käitumishäiretega laste probleeme veelgi. 2016. aastal kinnitas Texase Ülikoolis 50 aasta jooksul teostatud uuring, et laksu andmine põhjustab vaimse tervise probleeme ja kognitiivseid raskusi.