Last karistamine ei kasvata

FOTO: Vida Press

Mari-Liis Mänd, kes on Lasteabitelefoni 116111 projektijuht, kirjutab Lastekaitse Liidu värskes ajakirjas Märka Last, et 1. jaanuaril 2016 hakkas Eestis kehtima uus lastekaitse seadus, millega on lapse kehaline karistamine keelatud, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab lapse vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist. 

Kehaline karistamine on üks levinumaid laste vastu suunatud vägivalla vorme, mis tihtipeale leiab aset kodus pereringis. Kehalise karistamise alla kuulub muuhulgas tutistamine, laksu andmine, raputamine, tõukamine. Tõsisematel juhtudel löömine, rihma andmine – kõik teod, mis ohustavad lapse vaimset või füüsilist tervist ja heaolu. Eestis on veel suhteliselt levinud mentaliteet, kus kehalist karistamist aktsepteeritakse ja kasutatakse kasvatusmeetodina.

Lapse karistamine mõjutab lapse arengut tulevikus

Lastekaitse Liidu 2015. aasta uuringu «Lapse osalemine pereelus» tulemuste järgi on 14% lastest kogenud karistusviisina löömist ning 23% lastest puutunud kokku tutistamisega. Lasteabitelefoni 116111 kampaania «Karistamine ei kasvata» eesmärgiks on pöörata tähelepanu laste kehalisele karistamise temaatikale ning julgustada abi  küsima ja abivajadust märkama.

Oluline on mõista, et lapse kehalisel karistamisel on pikemaajalised tagajärjed ning see mõjutab lapse arengut ja tema edasist käitumist tulevikus. Kehaline karistamine hirmutab ja alavääristab last, pärsib tema suhtlemisoskust ning julgustab ka last ennast vägivaldselt käituma. Lapsel pole võimalik õppida sellisel juhul konflikti olukordade lahendamist rahumeelselt ja ta käitub teistega nii nagu temaga on käitutud ning seeläbi kordub vägivaldse käitumise muster.

Seepärast on väga oluline, et tekkinud lahkhelide korral suudab täiskasvanu jääda rahumeelseks ning oskab toime tulla olukorra lahendamisega ja emotsioonide juhtimisega, andes selliselt eeskuju lapsele. Eesmärk on püüelda selle poole, et lapsed saavad kasvada positiivses ja turvalises keskkonnas, kus väärtustatakse üksteise mõistmist ja ära kuulamist.

Abi ja nõu saab mitmest kanalist

Kui lapsevanem tunneb, et teadmised või oskused konfliktiolukordade lahendamiseks on napid ning ta ei oska situatsioonis õigesti toimida, on võimalik ka lapsevanematel abi ja nõuannet küsida. Lapsevanematele korraldatakse erinevaid pereteemalisi ja kasvatusalaseid koolitusi, mida viivad läbi näiteks pereterapeudid, psühholoogid. Sellist liiki koolituste informatsiooni leidmisel on toeks ja  heaks abiliseks enda piirkonna lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja, kes oskab soovitada kodukohas pakutavaid võimalusi. Samuti võib helistada ja konsulteerida lasteabitelefoniga 116111. Eesti, vene ja inglise keeles nõustamist pakkuv lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt üle- eestiliselt ning on helistajale tasuta. Lisaks telefonile saab ühendust võtta ka kodulehe www.lasteabi.ee, e-maili, Skype’i või lasteabi mobiiliäpi kaudu.

Lapsevanemate ja lapse vaheliste konfliktide puhul:

  • Kui lahendust ei leita kohe, tuleb võtta aega selle leidmiseks. Konflikti osapooled peaksid proovima olukorda kohe lahendada. Kui aga ei teata, mida öelda või teha, tuleb seda lihtsalt endale tunnistada ning öelda: „Me räägime sellest natukene hiljem.“ See annab lapsele märku, et probleemi ei unustata vaid sellega tegeletakse kindlasti hiljem edasi.
  • Kuula lapse seisukohta. On oluline, et lapsevanemad kuulaksid ka lapse seisukohta. Lapse jaoks on tähtis, et teda kuulatakse ning ka mõistetakse.
  • Selged reeglid ja selgelt edastatud sõnum lapsele. Lapsevanem peab edastama selge sõnumi selle kohta, milline käitumine on aktsepteeritav ning milline mitte. Tihtipeale algavad konfliktid sellest, kui lapsed saavad aru, et lapsevanem on mõne reegli osas ebakindel või vastupidi, on mõne reegli osas liiga karm. Kõige efektiivsem lapse kasvatus on see, kus on selged reeglid, mis samas väärtustavad laste arvamusi ja ideid.
  • Sa pole oma murega üksi. Sageli rääkides teistega oma probleemidest avastatakse, et nad pole ainsad, kellel on lastega tülid ja erimeelsused. Kui lapsevanem tunneb, et ta pole oma murega üksi, siis saab ta jõudu, et probleemiga edasi tegeleda ning lahendus leida.
  • Jää rahulikuks. Probleeme tuleb lahendada rahumeelselt, sest lapsed võtavad sellest käitumisest eeskuju.
  • Tunnustage teineteist lahenduse leidmise eest. Kui konflikt/probleem on leidnud lahenduse, siis tuleb ka seda rõhutada ning selle eest teineteist tunnustada.

Allikas: ParentFurther, 2015

Tagasi üles