Jõhker statistika: iga kolmas naine Euroopas kannatab vägivalla all

FOTO: Vida Press

Kuigi iga kolmas naine Euroopas kannatab füüsilise või seksuaalse vägivalla all, pakuvad riigid, millele need naised makse maksavad, väga vähe abi selle olukorraga toimetulemiseks. Vaid viieteistkümnes riigis neljakümne kuuest on olemas üleriigiline abiliin. Euroopa naistevarjupaikades on puudu üle 47 000 varjupaigakoha, puudu on ka tugikeskused seksuaalvägivalla- ja vägistamise ohvritele. Üks haavatavaid ühiskondlikke gruppe, keda peaks kõige rohkem toetama, peab liigagi sageli lootma vaid iseendale. 

Täna algab naistevägivalla vastane teavituskampaania «Step up!», mida viivad läbi Women against Violence Europe (WAVE), MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Eesti Naiste Varjupaikade Liit ja Tartu Laste Tugikeskus. Kampaania eesmärgiks on tagada vägivalda kogenud naiste ja nende laste ligipääs abile ning kaitsele vägivalla eest.

«Täna on teenused naistevastase vägivalla ohvrite abistamiseks paljudes Euroopa riikides selgelt alarahastatud ning seetõttu on hädasolijatel tihti võimatu asjakohast abi saada. Kutsume üles Euroopa Liidu ametiasutusi, liikmesriikide valitsusi ja teisi ühiskondlikke huvigruppe suurendama jõupingutusi vägivallaohvrite abistamiseks ning antud valdkonna rahastamiseks,» selgitab Rosa Logar, WAVE president.

Naistevastase vägivalla vastane võrgustik on võtnud järgmise kahe aasta eesmärgiks suurendada ühiskonna teadlikkust ja valmisolekut kogu Euroopas pakkuda abi vägivalla ohvritele – naistele ja lastele. Naiste- ja tüdrukutevastane vägivald on jätkuvalt suurima ulatusega inimõiguste rikkumine ja võib osutuda surmavaks – 2012. aasta andmed näitavad, et hinnanguliselt 47 protsenti mõrvatud naistest said surma oma pereliikme või partneri käe läbi.

Üks spetsialiseeritud abi alarahastamise põhjuseid peitub selles, et ühiskonnas kiputakse süüdistama tekkinud olukorras ohvrit ennast. Ka vägivallast teatamata jätmine võib olla põhjustatud ohvri süüdistamise tendentsist.

Enamik riikidest deklareerib ametlikul tasandil, et seksuaalne vägivald ja perevägivald ei ole aktsepteeritavad, ent praktikas suletakse tihti silmad ja ohver jääb piisava toeta.

Eesti on üks neist riikidest, kus töötavad naiste tugikeskused ja ööpäevaringne ohvritele mõeldud tugitelefon. Ent ka Eestis on palju probleeme – alates palgalõhest, mis võib naise muuta mehest majanduslikult nii sõltuvaks, et ta on sunnitud vägivallaga leppima, kuni tänaseni levinud ohvrit süüdistavate hoiakuteni nii ohvriga vahetult kokku puutuvate ametnike ja spetsialistide kui laiema avalikkuse seas.

Kui riik läbi oma ametkondade ja tugisüsteemide ei suhtu ohvri muresse tõsiselt, loobub ohver abi otsimisest või pöördub heitunult vägivaldsesse suhtesse tagasi. Ent iga vägivaldse suhte maksame lõppeks kinni meie kõik koos: emeriitprofessor Ene-Margit Tiit avaldas hiljuti arvutused, mille järgi Eestis kulub perevägivalla tagajärgedega tegelemiseks 116,5 miljonit eurot aastas.

Tugiteenused on äärmiselt olulised selleks, et naised ja lapsed saaksid väljuda vägivallatsüklist ja alustada inimväärset elu. Seetõttu nõuame Euroopa riikide valitsustelt, et need investeeriksid naistevastase vägivalla ohvritele spetsialiseeritud teenuste kättesaadavusse. Meie ühiskond vajab tugiteenuseid, mille töö lähtub naiste inimõiguste perspektiivist, sest seeläbi muutub kogu me ühiskond tervemaks.

Vägivallaringist välja saada on keeruline

Eestis osutatakse alates 2016. aastast esmakordselt naiste tugikeskuse teenust kõikjal üle Eesti. Tugikeskustesse on vajadusel võimalik pöörduda ööpäevaringselt, samuti töötab 24/7 tugitelefon 1492, mis vastab nii eesti kui vene keeles. Kõigis maakondades osutavad praegu abi naistevastase vägivalla ohvrite ja nende laste abistamisele spetsialiseerunud iseseisvad MTÜd. Naiste tugikeskuste töötajad ja nendega koostööd tegevad psühholoogid ja juristid on saanud eriväljaõppe naistevastase vägivalla ohvritega töötamiseks.

Töö vägivalda kogenud naiste ja nende lastega nõuab sageli pikaajalist psühholoogilist nõustamist. Tihti on vägivallaringist lõplikult välja pääsemiseks vaja ka juriidilist abi, et kohtus oma õigusi kaitsta.

Tugikeskustele riigi poolt nõustamisteenuste osutamiseks eraldatud toetus on küll aasta-aastalt kasvanud, ent täna on see veel selgelt ebapiisav, et tagada kõigile ohvritele vajalikul määral igakülgset abi. Täna tegutsevatel tugikeskuste töötajatel puudub samuti igasugune kindlus, et nende aastate jooksul välja arendatud kompetentsi soovib riik kasutada ka tulevikus.

Astu välja ja toeta vägivalda kogenud naisi ja nende lapsi!

Kuivõrd naistevastane vägivald on kogu ühiskonna probleem, millel on väga suur mõju naiste majanduslikule vabadusele ja mille tagajärjed pidurdavad märgatavalt majanduse arengut nii praegu kui tulevikus, kutsub kampaania üles Eesti äri- ja heategevusorganisatsioone üles:

1) aktiivselt toetama naistevastase vägivalla ennetustegevust ja naistevastase vägivalla ohvrite kaitsmist;

2) pühenduma sellele, et vajalikku abi saaksid KÕIK vägivallaohvritest naised ja nende lapsed sõltumata nende asukohast;

3) laiendama spetsialiseeritud tugiteenuste kättesaadavust;

4) tagama, et spetsialiseeritud tugiteenused, mis seavad naiste õigused ja vajadused esiplaanile ja mida osutavad iseseisvad MTÜd, oleksid kvaliteetsed ja jätkusuutlikud.

Et muutus vägivallavaba ühiskonna suunas toimuks, on meil hädavajalik ühendada kõigi jõud ja energia. Seetõttu kutsume igaüht teist ühinema «Step up!» kampaaniaga.

Astu välja ja seisame koos selle eest, et lõpetada vägivald naiste ja laste vastu! Rohkem infot kampaania kohta leiad  www.wave-network.org    

Tagasi üles