Norra toetas Eestit vägivalla ennetamiseks ja ohvrite paremaks abistamiseks viimasel kolmel aastal kokku kahe miljoni euroga. Neljapäeval võetakse kokku Norra toetuste ja kahe riigi koostöö mõju soopõhise vägivalla vastu võitlemisel ning tutvustatakse värsket uuringut elanikkonna teadlikkuse kohta.
«Viimase kahe-kolme aasta jooksul on tänu koostööle Norraga muudetud tugevalt arusaamasid ja hoiakuid soopõhise vägivalla suhtes – inimesed julgevad sellest rohkem rääkida ja ohvrid julgevad otsida abi,» ütleb sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. «Kui viis aastat tagasi pöörduti perevägivalla juhtumitega politsei poole keskmiselt 19 korda päevas, siis 2015. aastal oli see juba 35 pöördumist päevas. See näitab, et inimesed julgevad probleemist rohkem rääkida ja otsida abi.»
Norra toetusprogrammist rahastati kokku kümmet projekti, millele lisandus ka Eesti riigi enda toetus 352 941 eurot.
Programm keskendus soolise vägivalla vähendamisele ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvrite paremate abisaamise võimaluste loomisele ning teadlikkuse tõstmisele nii spetsialistide kui ka elanikkonna hulgas. Norra vahenditest loodi varjupaiga teenustele kvaliteedistandardid ning psühholoogilist ja juriidilist nõustamist pakutakse kõikides varjupaikades. Samuti tagati valmisolek seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks.
Muuhulgas avalikustatakse neljapäevasel konverentsil sotsiaalministeeriumi tellitud ja TNS Emori poolt läbiviidud «Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas», mis näitab, kas viimase kahe-kolme aasta jooksul on toimunud muutusi arusaamades ja hoiakutes antud teemade suhtes. Eelmine uuring avaldati aastal 2014.