Psühholoog soovitab: parim nipp, et olla atraktiivsem

FOTO: Vida Press

Ei ole vist võimalik kokku lugeda, palju raamatuid ja populaarseid artikleid on kirjutatud sellest, kuidas ikka teisi ära võluda või üleüldse atraktiivne olla. Psühholoogias on palju uuritud, kas ligitõmbavuse taga võib olla meie n-ö alateadlik arusaamine, et teine sobib meie eesmärkidega, on meile mingil moel kasulik – me teeme otsuse, et selle või teise inimesega suhtlemine annab meile «tasu».

Kes räägivad seksuaalsest ligitõmbavusest, viitavad aga, kuidas mehed või naised hindavad teist poolt selle järgi, kuidas paneme suhtluskaaslasel tähele tulevikus eduka järglaste saamise ja üleskasvatamisega seotud tunnuseid. Neuroteadlsed on usinalt uurinud, kuidas meie aju registreerib erinevate nägude atraktiivsust – aga on olnud natuke hädas seletamisega, miks kõigile inimestele kõik näod ühteviisi meeldivad või ebameeldivad ei tundu.

Umbes kuu aja eest Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetises avaldatud uuring võiks aga meelde tuletada, et tegelikult on väga oluliseks komponendiks see, kui hästi me suheldes teisest inimesest – näiteks tema tunnetest – aru saame. Loogiliselt mõeldes me muidugi teame, et taoline arusaamine teeb suhtlemise lihtsamaks. Teisalt – mõtleme suhtlemissoovitustele, mida ikka aeg-ajalt kuuleb. Naised, olge salapärased – ärge näidake välja, mida päriselt mõtlete ja tunnete! Mehed, kurbuse väljendamine pole teile, memmekaks peetakse!

Viidatud uuringus lasid Saksa neuroteadlased katseisikutel vaadata kas hirmu või kurbust väljendanud inimestest väikseid videoklippe. Videot vaadanud katseisikud pidid vastama küsimustele inimese atraktiivsuse, emotsionaalse seisundi kohta, aga ka selle kohta, kui kindlad nad ise oma arvamuses olid. Lisaks registreeriti ka katseisikute ajuaktiivsust. Leiti, et mida kindlamad olid emotsioone hinnanud inimesed oma arvamuses, seda toredam see inimene ka tundus. Seda mitte ainult sõnades – toreduse registreeris ka aju «tasudega» seotud piirkond.  Teadlased nentisid, et mõistmine ja atraktiivsus on seega seotud nii emotsioone väljendava kui neid tajuva inimese ajuga.

Mida siis teha, kui soovime olla mõistetud ja ligitõmbavaks peetud – teise inimese aju ju muuta ei saa? Eks tasub julgus kokku võtta ja anda enda poolt parim, et täpne sõnum teele panna. Kui tunneme kurbust, siis näitame seda. Kui hirmu, ärevust – proovime näidata, teised mõistavad ja hindavad meie julgust. Meie enda teha on, et meie hääl, nägu, sõnad edastaksid ikka võimalikult ühte ja sedasama sõnumit. Aina salapäratsedes ja kogu aeg erineva tähendusega sõnumeid välja saates võib suhtluskaaslane suurest tõlkimispingutusest väsida ja väsib ka tema soov meid mõista ja lõpuks väheneb meie atraktiivsus niisamuti.

Aga viha? Mida teha siis, kui oleme vihased? Kas peaks ka igal moel seda teada andma, lennaku siis lauanõud või olgu tulemuseks politsei kutsumine? Vast siiski mitte, vihane nägu ja selge sõnum, et üks või teine suhtluspartneri käitumine meile üldse ei sobi – sellest piisab täiesti. Kui me peame teisele poolele oma viha selgeks tegemiseks lõhkuma hakkama, sest vähemast ei piisa, siis ilmselt selle inimesega meie emotsioonimaailm väga kokku ei klapi.

Tagasi üles