Viis nippi, kuidas teiste käitumisest täpsemalt aru saada

FOTO: Vida Press

Psychology Today selgitab lähemalt, kuidas uute tuttavate käitumisest aru saada, et mitte langeda eelarvamuste lõksu.

1. Mis mõjutab inimeste käitumist? Olukorrad või iseloom?

Nähes kedagi mingi käitumisviisiga torkamas eeldame automaatselt, et ta käitub nii, sest tal on vastav iseloom. Seevastu kui me mõtleme enda käitumisele, siis peame rohkem silmas seda, kuidas mingi olukord sel hetkel käitumist muutis. Näiteks saad aru, et olid uue kollektiiviga lähetusel endassetõmbunud, sest olid pabinas ja ärevil. Aga kui keegi teine nii käitub, siis tundub, et ta on ennasttäis jobu.

Teiste käitumist analüüsides tuleta endale meelde, et see pole alati tingitud iseloomust, vaid ka olukorrast, kuhu keegi on sattunud. 

2. Eelarvamuste kinnistumine. 

Kui meil on kellegi kohta juba mingi arvamus tekkinud, siis näeme tavaliselt kõike edasist läbi selle prisma. Ütleme, et oled otsustanud, et õe uus mees on isekas. Edaspidi hoiad sellest vaatenurgast kinni ja ja märkad tema käitumises üha enam selliseid jooni, mis klapivad arvamusega, et ta on isekas. 

Kuigi esmamulje võib tihti olla üsna täpne, ei ole see lollikindel ja mõistlik oleks oma hinnangud aeg-ajalt üle kaaluda. Kui tunned, et keegi on sulle jätnud halva mulje, siis otsi teadlikult temas omadusi, mis võiks seda ümber lükata. 

3. Kas sind mõjutab tema hea välimus või teie väline sarnasus?

Enamasti hindame me ilusaid inimesi positiivsemalt. Samuti soosime neid, kes on meie endaga väliselt sarnased. Mõtle, kas oleksid teise inimesega ühel nõul ka siis, kui ta oleks kole või näeks välja hoopis teistsugune kui sina? 

Eriti oluline on selliseid alateadlikke eelarvamusi ära tunda näiteks töövestlustel, kui palkad uut töötajat. Väga võimalik, et kandideerija tundub sulle sümpaatne ainuüksi seepärast, et te olete pärit samast kandist, teil on sarnased tätoveeringud või sulle meeldib tema habe.

4. Kas su hinnangut võib mõjutada minevik?

Näiteks, kui sul oli hiljuti halb kogemus ühe teenindajaga, siis võid arvata, et iga järgmine teenindaja, kellega kokku puutud, on sama kasutu. 

Samamoodi mõjutavad meie arvamust teistest inimestest need, keda oleme minevikus kohanud ja kes on mingite omadustega seoses meile meelde jäänud. Sarnaste tunnustega uut inimest kohates võime talle üle kanda kellegi teise halvad omadused, mis tegelikult ei pea paika. Näiteks kohtasid lapsena poissi nimega Tiit ja ta viskas sind kiviga. Nüüd sattus sama nimega mees sinuga pimekohtingule ja sa oletad, et ta on kisulik. 

Selle vältimiseks tuleks jälgida enda käitumist ja tähele panna, millal sa hakkad mingi olukorra peale üle reageerima või miks on su suhtumine täiesti uude olukorda sattudes negatiivne ja ennast kaitsev. Küsi endalt, kas sa lased oma minevikukogemustel enda arvamust liialt mõjutada?

5. Eeldatav sarnasus.

Enamasti kipume me eeldama, et teised inimesed mõtlevad meiega samamoodi ja nende eelistused on meie omadega samasugused. Näiteks meeldib sulle veeta oma suvepuhkust rannas ja sa arvad, et see meeldib kõigile. Või kui sa pead pulmamänge tüütuteks ja jaburateks, usud, et need ei meeldi ka teistele pulmakülalistele. Kui sa ise vajad tööl süvenemiseks puhast kontorilauda, oled kindel, et see on kõigil nii jne.

Kujunda endale harjumuseks märgata inimeste erinevust ja nende soovide mitmekülgsust. Anna teistele võimalus väljendada seda, mis on nende jaoks ebamugav ja harjumatu. Näiteks, kui sa lähed uute tuttavatega välja, siis ära küsi «Kas te Hiina toitu sööte?» vaid paku rohkem valikuid, et kõik saaks oma eelistustest teada anda. 

Tagasi üles