Viis asja, mida naisjooksjad peavad teadma oma privaatsete kehaosade kohta

FOTO: Vida Press

Jooksmine võib sind mõjutada mitmel viisil ja on asju, mille peale ei oskaks ise tullagi. Seda enam, kui tegu on intiimsete probleemidega, mille kohta leiab vähe infot. 

lma naljata, jooksust ei jää mõjutamata ka naise rinnad, emakas ja vagiina. Runner’s World selgitab lähemalt, mismoodi.

Jooksuga suurenev voolus on normaalne. Maratoonor ja naistearst, doktor Julie M. Levitt paneb naistele südamele, et kui pärast pikka jooksu tervitab naist koju jõudes tavalisest suurem voolus, siis paanikaks ei ole põhjust. Jooksmine ei pane otseselt keha suuremat voolust tootma, kuid jooksmise tõttu eritub seda korraga rohkem. «Füüsiline eneseületus võib tõsta kõhusisest survet,» sõnab Levitt, kelle selgitusel võib seda võrrelda tagurpidise ketšupipudeliga, millele lüüakse käega peale, et ketšup välja suruda. Surve tõttu on loomulik, et midagi pääseb välja.

Kui voolus hakkab jooksmist segama, võiksid kasutada väga õhukest pesukaitset. Kui aga voolus kestab päevi või isegi nädalaid pärast pikka jooksu, või kui sellega kaasneb sügelus ja punetus, siis võib tegu olla millegi muuga ja tuleb pöörduda arsti poole.

Jooksmine võib suurendada pärmseene tekkeriski. Nagu sa arvatavasti ka ise oled märganud, hakkab jalgevahe joostes higistama. Kui higiseid (ja voolusega täiendatud) pükse ei võeta kohe pärast jooksu jalast, hakkab pärmseen kiiresti arenema ja paljunema, põhjustades ebamugavust ja sügelust. 

Seda riski saab günekoloog Alyssa Dwecki sõnul vähendada, kui kanda sünteetilisi higihülgavaid (Dri-FIT) või antibakteriaalsest materjalist püksikuid. Sellegipoolest peab ka sel juhul pärast jooksu pesemise või riiete vahetamisega kiirustama, et mitte jääda oma higiste pükstega olukorra halvenemist ootama.

Rinnad võivad oluliselt paigast rappuda, ükstapuha, mis suuruses need on. Füsioterapeudi Deirdre McGhee sõnul võivad suured rinnad iga sammuga üles-alla vappuda koguni 12 cm ulatuses. «Rindade tervise huvides pole oluline vaid liikumise suurus, vaid ka sagedus. Kui sa jooksed iga nädal kokku mitu tundi, põrkavad rinnad üles ja alla tuhandeid kordi. Kokkuvõttes on sel suur mõju,» ütleb ta.

Enamasti hakkab naine selle vältimiseks (alateadlikult) oma jooksuga põrutust vähendama. Võib juhtuda, et sa ise ei märkagi, et hakkad jalgu lohistama, õlad vajuvad küüru ja käed jäävad jäigalt paigale. Kõik see mõjub halvasti korrektsele jooksuasendile ja võib suurendada vigastuste ohtu. Peale selle võivad viga saada su rinnad, mille pehme kude võib hakata venima. 

«Jalapõrutuste vältimiseks kulutatakse suuri summasid, kuid sama kõrgelt peaks hindama ka oma rindu,» märgib McGhee. Jooksmiseks ei sobi nõrga toestusega spordirinnahoidja, sest selleks on vaja väga tugevat, soovitavalt vormitud korviga, laiade õlapaelte ja haakidega spordirinnahoidjat.

Joostes võib ette tulla uriinileket. Kuigi jooksmine ei põhjusta emaka allavajet, võib see süvendada sümptomeid neil, kel on juba nõrgad vaagnapõhjalihased. Enamasti puudutab see probleem naisi, kes on sünnitanud vaginaalsel teel või ka menopausile lähenevaid naisi. Nii raseduse, sünnituse, perimenopausi kui menopausi ajal toimuvad vaagnapõhjalihastes hormonaalsed muutused, mille tõttu need muutuvad lõdvemaks ning ei hoia enam emakat ja teisi siseorganeid piisavalt tugevalt kinni. 

Kui emakas vajub allapoole, võib see hakata suruma põiele ja ureetrale, mis võib põhjustada uriinilekkeid. Trenniaegne kõhusisene surve ja üles-alla hüppamine suruvad kõike veelgi allapoole. 

Levitt soovitab naistel ebameeldivuste vältimiseks käia alati vahetult enne jooksu tualetis ja kanda pesukaitset. Pikemas plaanis tuleb aga kasuks, kui teha harjutusi vaagnapõhjalihastele.

Hõõrdumist tuleb ette ka allapoole vööd. Nibude hõõrdumine on tuttav nii meestele kui naistele, kuid kahjuks pole need ainsad õrnad kehaosad, mis võivad hõõrdudes viga saada. «Nii mõnedki naised kurdavad, et jooksmise ajal saavad nende häbememokad hõõrdumiskahjustusi,» nendib Dweck. Enamasti puudutab see probleem neid, kel on väljapoole ulatuvad sisemised häbememokad, mis on näha, kui naine seisab. 

Valusat nahaärritust ja hõõrdumist saab vähendada hõõrdumisvastaste palsamitega, mis tuleks nahale kanda nii enne kui pärast jooksu. Kindlasti peaks aga jälgima, et palsam jääks vaid kehast väljapoole ulatuvale osale. Proovida tasub ka rohkem kehasse hoidvaid aluspükse, mis ei oleks samas liialt pingul. Nii püsivad häbememokad tihedalt keha vastas ja ei hõõru joostes üksteise või reite sisekülgede vastu.

Tagasi üles