Ema paneb asjad paika: 20 asja, mida ma kindlasti oma laste heaks ei tee

FOTO: Vida Press

Lapsevanema ülesanne on hoolitseda oma laste parimate huvide eest, toita-katta-armastada-hoida. «Aga teate, mis pole minu ülesanne?» küsib ema nimega Lola Lolita oma artiklis. «Minu töö ei ole neile anda kõike, mida nad tahavad, lihtsalt sellepärast, et nad seda tahavad.»

Kuna Lola soovib, et tema lastest kasvaksid endaga hästi hakkama saavad täiskasvanud, keda ka teised inimesed siin planeedil taluksid, teeb ta oma kasvatusotsuseid sellest lähtuvalt. Ta avaldas portaalis Scary Mommy nimekirja asjadest, mida ta kindlasti enam oma laste heaks ei tee.

1. Rohkem kui ühe roa õhtusöögiks valmistamine. Õhtusöögiks on see, mida emme või issi valmistab. Kui pole õigustatud tervislikku põhjust, miks nad üht või teist asja süüa ei saa, ei kavatse ma teha topeltsööki, sest brokoli oli liiga roheline või riis liiga riisine.

2. Nende tujudele järeleandmine. Me peame õppima, et saavutame asju hea käitumise ja vastutustundlikkuse kaudu, mitte vingudes ja terroriseerides.

3. Nende eest kodutöö ärategemine. Ma aitan oma lapsi kodutöö tegemisel, aga ma ei tee seda nende eest ära. Mina olen kooli juba lõpetanud, nüüd on nende kord.

4. Katkiste mänguasjade asendamine. Kui mänguasjad lähevad katki hooletusest, siis ei kavatse ma neid asendada. Raha ei kasva puu otsas.

5. Neile uue ägeda vidina ostmine, sest sõpradel on. Minu ema ütles mulle ja ma kordan seda oma lastele: «Ma ei ole su sõbra ema.»

6. Päev otsa ekraanide taga vedelemine. Ma olen üsna liberaalne nutividinate suhtes, aga olgu ma neetud, kui mu lastest saavad ekraanisõltlased.

7. Otsida üles iga asi, mille nad «kaotavad». Lapsed, teil on endal silmad peas. Kõik asjad, mis te väidate olevat kaotanud? Need on teie nina all!

8. Nende tubade koristamine. Muidugi ma aitan, kui abi palutakse, aga ma pole oma laste teenija.

9. Nende koolisõidutamine. On üks lahe asi, mis korjab kõik naabruskonna lapsed peale ja viib kooli. Selle asja nimi on buss.

10. Neile disainerrõivaste ostmine. Mul ei ole disainerrõivaid, lisaks pean ma maksma arveid.

11. Nende asemel võitluste pidamine. Sul on õpetaja või sõbraga konflikt? Proovi see ise lahendada. Ma toetan sind, aga sa pead ise õppima konfliktidega toime tulema.

12. Unustatud asjade kooli järele tassimine. Muidugi aitan ma rõõmuga, kui ma saan, aga kui pidevalt unustatakse, ei kavatse ma seda harjumust toita.

13. Nendega tööintervjuudele kaasaminemine. Jah, tänapäeval käivad keskkooliõpilaste vanemad tööintervjuudel kaasas. Mul on selle kohta ainult üht öelda: kurat, ei!

14. Enda sularahaautomaadiga samastamine. Muidugi annan ma aeg-ajalt taskuraha, et minna kinno või veeta sõpradega õhtu, aga ma pole Ema Pank. Kui rahast jääb puudu, mine tööle.

15. Neile 16. sünnipäevaks auto kinkimine. Kui nad on raha kõrvale pannud, võin ma kaasa lüüa, et kasutatud odav auto muretseda, kui nad saavad juhiloa, aga tutika auto ostmine lihtsalt niisama? Oo ei!

16. Koolipäeva õhtutel sõprade pool ööbimine. Kuigi ma vihkasin oma vanemaid, kui nad ei lubanud mul sõprade juures nädala sees ööbida, näen ma nüüd asja teisest küljest. Tööpäevade õhtud on puhkamiseks ja taastumiseks.

17. Keskkooli kevadpuhkusele üksinda veetmine. Paljud vanemad lubavad oma lapsed nädalaks pidutsema (spring break), aga alaealised lapsed ei lähe minu peres üksinda puhkusele.

18. Poiss- või tüdruksõprade ööseks jäämine. Ma ei ole eile sündinud ja ma ei kavatse niipea vanaemaks saada.

19. Oma kodus alkoholitarbimisega pidude korraldamine. Minu töö lapsevanemana on õpetada neid vastutustundlikult ja tervislikult käituma, mitte ägedalt jooma.

20. Terve öö väljas olemine. See lihtsalt ei ole laste jaoks.

Tagasi üles